maailmanatuke

Avame Ugandasse kohviku?/ Let's open a cafè in Uganda?

2012-02-08T16:22:00.004+02:00

MTÜ Mondo eesmärgiks on käivitada 2012. aastal Uganda pealinnas Kampalas sotsiaalse ärina väikene 25 kohaga kohvik, kus 70% töötajatest on erivajadustega noored. Kohvik pakuks noortele hüppelaua, kus saada kätte esimene töökogemus, ning kust liikuda edasi mõne tavalise töö peale.

Hubase kohviku sihtrühmaks on turistid ja nõudlikumad kohalikud. Lisaks on võimalik kohapeal osta noorte poolt valmistatuid suveniire (ehted, tekstiilid, vööd, rahakotid, jne).

Youtube
Facebook

eesti kohtub aafrikaga veelkord...

2010-06-28T14:03:00.002+03:00

http://www.notafe.ee/notafe_2010/etendused/estonia_meets_africa_ehk_vaade_eemalt

Kahe otsaga suursündmus

2010-06-02T14:41:00.013+03:00

Lähemale jalgpalli MM-ile:

- eilne dokumentaafilm ETV-s "Farenheit 2010" - Tänavuse aasta üks tippsündmusi on kahtlemata jalgpalli MM-i finaalturniir Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ent juba korraldajamaa valimisel 2004. aastal kerkisid esile tõsised kahtlused. Esialgsed kartused, et LAV ei tule korraldamisega toime, on nüüd hajunud, sest valminud on kümme ultramoodsat ja väga kallist staadionit.

Nüüd kimbutab küsimus, kas see on maha visatud raha, samal ajal kui elanikud virelevad vaesuses, lokkab kuritegevus, napib vett, koole ja haiglaid. Kas on mõistlik investeerida vähest raha rajatistesse, mis jäävad pärast spordipidu tühjaks?

- tänane artikkel EPL-is "Kas laps peab lipukesi sööma?"-
http://www.epl.ee/artikkel/577775

Official Anthem of the 2010 Fifa World Cup

2010-04-16T15:21:00.000+03:00

'Time for Africa' by Shakira and Freshlyground has been selected as the Official Anthem of the 2010 Fifa World Cup.

Inimesed.Värvid.Naer. Homme.Mäletan, et...

2010-04-03T14:25:00.012+03:00

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK. GRUUSIA. KEENIA
Inimesed.Värvid.Näer.Homme.Mäletan, et...

CD1
Gruusia (2007)- tekst Kadri Runnel, loeb Mirtel Pohla
Lõuna-Aafrika Vabariik (2007) - tekst Eneli Meresmaa, loeb Mirtel Pohla

CD2
Lõuna-Aafrika Vabariik (2008) - tekst Aire Nurm, loeb Inga Salurand
Keenia (2008) - tekst Peeter Vihma, loeb Veiko Tubin

Käesolev helisalvestis sisaldab endas mõnusaid mõtteid, tuustitud tundeid ja tähelepanekuid, lihtsameelseid üldistusi, ukerdavaid unistusi ja ehk ka kurbi kokkuvõtteid Aafrikast ja Gruusiast. Nelja loo autorid (Kadri Runnel, Eneli Meresmaa, Aire Nurm ja Peeter Vihma) viibisid kahel erineval aastal GLEN projekti raames Lõuna-Aafrika Vabariigis, Gruusias ja Keenias.

Lood viivad kuulaja kaugele ja vastavad näiteks sellistele küsimustele: mida tähendab Lõuna-Aafrika talv, miks kõik on lukus ja lapsed teadmata kadunud, mis on mitte-hachapuri, kui oluline on sõna „homme“, kes on oosisi ja oobhuti, mida tähendab polepole ja mis siis ikkagi on T.I.A.

ma hetkeks mõtlesin, et...

2010-02-03T16:48:00.004+02:00

...tahan kohe siia jälle midagi kirjutada. siis nii:)

P.S! Arvo üle on meel hea:)

Kas hakkas hirm võõrale maale ära kaduda?

2010-01-15T14:44:00.006+02:00

...ei teagi. Eks lugege tänast SIRPi!

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10032:kas-hakkas-hirm-voorale-maale-aera-kaduda-&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3282

etendus...

2009-12-07T16:28:00.001+02:00

"Estonia meets Africa ehk vaade eemalt"

2009-11-03T10:41:00.004+02:00

www.saal.ee/event/136

Kriisi mõju arenevatele maadele on katastroofiline

2009-10-25T20:58:00.001+02:00

Euroopa Arengupäevadel osalenud arengumaade juhid tõdesid, et rahanduskriis ja sellele järgnenud majanduskriis on avaldanud katastroofilist mõju kolmanda maailma riikidele.

Sügav kriis mitmes Sahara-taguses riigis hakkas viimastel aastatel üle minema, kui majanduslangus Läänes paljud arenguabi toel jalule tõusnud riigid viletsusse tagasi paiskas, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Ometigi on nälgiv Aafrika nii rikas manner, et võiks ära toita kogu Läänemaailma, kui Lääs ei mängiks silmakirjalike reeglite järgi.

«Pakutavatele põllumajandustoodetele on kehtestatud sellised kvaliteedistandardid, et neid on võimatu täita, eriti väiketalunikel,» rääkis Lõuna-Aafrika Põllumajandusliitude Konföderatsiooni tegevdirektor Ishmael D. Sunga.

Milline peaks olema nii Läänele kui arengumaile sobiv tee, Stockholmis ei selgunud; Eesti välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand aga rõhutab, et arengumais toimuv puudutab otseselt ka meid.

http://www.postimees.ee/?id=179610

SA 2010

2009-10-22T15:56:00.001+03:00

meie soov on muuta maailma...iga ostuga

2009-10-21T15:23:00.000+03:00

Uganda ja Rapla

2009-09-24T12:38:00.005+03:00

Filmiklubi FOOKUS vedajad Siim Andrespok ja Priit Karu on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis käima lükanud terve ürituste programmi Uganda teemal.

28. september kell 18.00 geograafia klassis Filmiklubi Fookus linastus "Innocent"-tegemist on filmiga Uganda endistest lapssõduritest-kohal on filmi autor Kullar Viimne

6.ktoober Joel Sebunjo töötoad

6. oktoober kell 18.00 aulas Joel Sebunjo ja Nolens Volensi kontsert

Joel Sebunjo on noor andekas multi-instrumentalist ja laulja, sündinud ja elanud siiani peamiselt Ugandas. Stiililiselt on tema muusika mitmekesine, peegeldades žanre nagu näiteks mbalax, mali blues, salsa ja rai. NolensVolens on pärimuslik kuid traditsioonidele allumatu - leebe ja samalajal ürgnaiselik Viljandis teatrit õppivate neidude ansambel. Regilaulud ja oma seaded - omad laulud ja veel omamad seaded.

"Innocent" on äsjavalminud dokumentaalfilm Uganda lapssõduritest. Filmi üks autoritest on eestlane Kullar Viimne, kes tuleb ise ka linastusele kohale, otse Saksamaalt, filmi Euroopa esilinastuselt.

"Maapähklitaevas" on fotonäitus kooli kolmanda korruse taskus. Väike lõik tutvustavast tekstist:

"...Põhja-Uganda laagrid. Siinsed fotod on tehtud Põhja-Uganda põgenike laagrites. Ühtekokku asustati viimase 20 aastase kodusõja vältel sunniviisiliselt ümber 1,7 miljonit elanikku. Ümber asumiseks anti aega 3 päeva, sedasi jäid põllud koristamata ja ka kõiki koduloomi polnud võimalik kaasa võtta. Samuti puudus laagrites joogivesi ning ka sanitaartingimused olid puudulikud. Suurem osa fotodel olevas laagris Acet elab 17 000 inimest, kus iga pere on kaotanud liikme ja ümberasumisega on lõigatud ka identiteet. Pole tööd ning mehed joovad......"

Lisainfo:filmiklubi@rvg.edu.ee

INNOCENT premiere

2009-09-17T14:41:00.003+03:00

"INNOCENT", a documentary film about four child soldiers and the love for life.

Kullar Viimne and Sophie Haarhaus have finally finished a documentary and are proud to invite you to their world premiere in Hamburg, Germany.

The film "Innocent" will be screened at the Filmfest Hamburg on the 26th of September 2009. The time is 7:15 pm and the place Cinemaxx near Bahnhof Dammtor.

Olgu siis veel täpsustuseks öeldud, et filmitegijad viibisid GLEN 2007 projekti raames Ugandas.

Nii uhke:)

Eestlased saadavad kooli Ghana lapsed

2009-09-02T10:56:00.004+03:00

Esimesel koolipäeval saatsid eesti inimesed lisaks oma lastele kooli ka 30 koolilast Põhja-Ghanas, väikses Kongo külas.

Need Lääne-Aafrika koolilapsed on igaüks leidnud endale toetaja Eestist, kes alates sellest sügisest toetab pikaajaliselt nende laste haridusteed läbi MTÜ Mondo projekti “Kingitus lähedasele – abi kaugele”.

Projektijuhi Aire Nurme sõnul on nad väga rõõmsad, et eesti inimesed on uue algatusega kaasa tulnud. Kui projekt selle aasta maikuus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel käima lükati, oldi äraootaval seisukohal. “Me ei osanud nii positiivset vastukaja oodata, eesti inimene on siiani toetanud ikka ainult eesti lapsi. Aga leidsime et aeg on küps hakata mõtlema ka laiemalt. Ühe lapse haridustee toetamise kaudu on võimalik tundma õppida uut ja huvitavat riiki ning sealseid kombeid,” lausus Nurm.

Veel selle nädala lõpuni saab projektiga ühineda ja kohe praegu maailma parandamiseks midagi väga konkreetset ette võtta. Nimelt on veel kuni 5. septembrini võimalik teha toetusi, et anda ühele lapsele võimalus sel sügisel kooli minna.

Muudamaailma.ee kodulehe kaudu saab toetada Kongo külas, Põhja-Ghanas elavate laste haridust, et anda neile paremaid tulevikuvõimalusi. Arengumaades on alghariduse saamine Eestiga võrreldes odav. 600-kroonine toetus võimaldab ühel lapsel terve aasta koolis käia. Eesti oludes võib 600 krooni aastas kaduda tühja-tähja peale nii, et eriti ei märkagi. See on võimalus kellegi elus midagi päris olulist muuta.

Projekti aitab ellu viia Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

SA alien fiction film

2009-08-18T17:44:00.002+03:00

http://www.sagoodnews.co.za/arts_entertainment/sa_alien_action_film_tops_us_box_office.html

World Cup will help SA recover from global economic crisis

2009-08-15T22:54:00.001+03:00

Pisuke optimismi kulub ära ju külll!?

The 2010 FIFA World Cup was likely to contribute significantly to South Africa's recovery following the global economic downturn, which struck during the second half of 2008, an economist said last week.

Speaking at a panel briefing by accounting firm KPMG, Nedbank chief economist Nicky Weimar said that the World Cup would assist South Africa in growing its gross domestic product (GDP) to 1,6%.

Weimar noted that studies analysed by Nedbank had proven that countries hosting an international sporting event, which had strong local support, generally resulted in positive long-term returns. The opportunity to create tourism awareness would also benefit South Africa.

Economist in the Presidency, Alan Hirsch, noted the South African economy, which is in its first recession in 17 years, was likely to move into positive territory later this year. He said the economy could see gross domestic product (GDP) growth of 0,5% or 1%, compared with the first quarter of the year's negative growth of 6,4%.

SA gears up for Mandela Day

2009-07-17T13:57:00.000+03:00

Icon: A man walks past an image of Nelson Mandela made up by hundreds of children's hand prints in St George's Mall in Cape Town

Laupäeval saab Nelson Mandela 91 aastaseks.

Aafrika peab ise oma tuleviku otsustama

2009-07-13T16:12:00.002+03:00

Laupäeval Ghana pealinnas Accras peetud kõnes kinnitas USA president Barack Obama, et Aafrika liidrid peavad võitlema korruptsiooniga ning tugevdama demokraatiat, kuid oma tuleviku üle otsustagu aafriklased ise.

«Aafrika tulevik sõltub aafriklastest,» ütles Obama, kelle sõnul konfliktid on nagu «veskikivi Aafrika kaela ümber».
Obama sõnul sõltub Aafrikale antav abi heast valitsemisest Aafrika riikides. Ta kutsus Aafrika liidreid võtma senisest suurema vastutuse.

«Areng sõltub heast valitsemisest,» ütles Obama Ghana parlamendile. «See on asi, mis on liiga paljudes kohtades liiga kaua puudu olnud. See on muutus, mis võib vabastada Aafrika potentsiaali. See on ka vastutus, mida ainult aafriklased saavad võtta.»

Obama juhtis tähelepanu korruptsioonile ja türanniale. «Ükski riik ei saa rikkaks kui selle juhid kasutavad majandust ära enda taskute täitmiseks või narkokaupmehed võivad politsei ära osta,» ütles president. See pole demokraatia, see on türannia ja nüüd on aeg see lõpetada.

Obama mainis oma kõnes veel näiteks Darfuri ja Somaalia konflikte ning võitlust AIDSiga.

http://www.postimees.ee/?id=140918

SA kultuuriuudised

2009-06-16T11:08:00.002+03:00

A new South African short film, “Cutting Silence”, has been selected to appear at the Pan African Film Festival (PAFF) in Los Angeles in February.

The 29-minute film looks at the traditional but highly controversial practice of Female Genital Mutilation (FGM) in North African countries.

Loader (writer and director) was inspired to make a film about FGM after reading Waris Dirie's “Desert Flower”. “I was so impressed by Ms Dirie's courage as an African woman who chose to speak up against what has been done to her as a child in the name of tradition,” says Loader.

Set in Somalia, the fact-based film explores the dilemma of a family on the eve of their daughter’s planned circumcision. A mother’s vivid memories of her own brutal and traumatic experience begin to cast doubt in her mind while her daughter prepares for the rite of passage that is demanded by their community and ensures social acceptance.

The film was entirely shot in South Africa with a local crew and cast.

The Pan African Film Festival is attended by over 200 00 people and presents 175 quality films from across the world, showcasing the diversity and complexity of people of African descent.

The festival was started in 1992 and has been instrumental in promoting works of creative expression that uphold cultural and racial tolerance and education. Past festival features have included award winning films such as “Ray” and South African Oscar-winning film, “Tsotsi”.

heade uudiste leht

2009-05-29T12:15:00.001+03:00

olen rõõmus oma leiu üle...South Africa-The Good News!

http://www.sagoodnews.co.za

kevade lõpp-talve algus

2009-05-28T11:04:00.001+03:00

istusin eile Boheemis ja mõtlesin õitsvatele kastanitele ja siis tuli sisse suure tunde tunne...meil on soe kevad, aga Lõuna-Aafrikas algab kohe-kohe talv:) itsitan nüüd omaette...

uus nägu

2009-05-26T12:21:00.001+03:00

http://www.terveilm.net/?id=5

Aafrika ilu ja valu...üheskoos...

2009-05-08T13:40:00.002+03:00

Sõber Aire (GLEN osaleja 2008.aastal) kirjutas Maalehte artikli...ja ma mõtlen, kuidas teile kõigile sellest väärikusest veel rääkida, sellest väärikusest, millest Aire oma artiklis kirjutab...kuidas seda kirjeldada nii, et te sellest aru saaksite...aga võib-olla tõesti peate te seda ise nägema...minge ja vaadake ja rebige lahti oma kitsarinnalisus...

http://www.maaleht.ee/2009/05/07/arvamus/6709-aafrikast-on-koike-oppida

Valitud Lõuna-Aafrika?

2009-04-28T13:46:00.004+03:00

Valimised Lõuna-Aafrika Vabariigis on läbi.

African National Congress (ANC) võitis 65,9% häältest, järgnesid Democratic Alliance (DA) 16,66% ja Congress of the People (Cope) 7,42%-ga.

Tulevase presidendi Mr Zuma ees on nii majanduslikud kui sisepoliitikaga (eelkõige kuritegevus, tööturg) seotud väljakutsed.

"We have gone through a difficult period... it is now time to put it all behind us," he said after the ANC's fourth term in office was confirmed."

"We are concerned about the potential impact of the global economic crisis," he said in his speech on Saturday.
"We will work with all stakeholders, especially business and labour, to find ways to prevent and cushion our people against job losses and other difficulties that may arise."

ootan huviga, mis saama hakkab...oodake teiegi...

meie oma ebavõrdne maailm

2009-04-24T13:16:00.000+03:00

http://www.e24.ee/?id=105590

muutuv maailm?

2009-04-23T17:31:00.002+03:00

Olen kahel hommikul järjest televiisorist uudiseid näinud, kus puudutati Lõuna-Aafrika Vabariigi valimiste teemat.
Olen üllatunud. Räägitakse ajakirjanduses Aafrikast tõesti, tõesti...
Zuma vist võidab....mhhh....kas maailm ikka muutub?

Ökoloogiline jalajälg

2009-04-16T12:00:00.002+03:00

Ökoloogilise jalajälje kalkulaator on üks viise teada saada, kuidas Sinu elustiil mõjutab maakera jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje me endast maha jätame.

http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/

Kuidagi populaarne on rääkida ökoloogilisest jalajäljest. Ma siis mainin seda ka.

Aga kui ma üdini aus olen, siis globaalne soojenemine ja globaalne jahenemine, õiglus ja õigus ja võrdõigus, põhja-lõuna vahelised suhted, lapsed ja totaalne nälg, sõda ja rahu...jne jne jne...see kõik on väga veider...peale selle on majandussurutis, mis ei lase üldse enam adekvaatset infot läbi...kus on vastus minu suurimale küsimusele: mis see kõik tähendab???

Nägin üht meest, kes rääkis väga rumalat juttu ja ise veel naeris. Kohkusin.

Kohtasin Balti jaamas vanemat naist, kes küsis raha ja kuna ta nägu tundus aus ja aval, siis andsin talle ka selle veidra numbriga paberi, mille eest ta muretseb endale just seda, mis tarvis.

Ütlesin ühele naisele, mida kõigest sellest arvan, ausalt ja otse, sellest sündis vaid pahandus.

Kuulasin üht teist noort naist, kes ärritus ja ei olnud enam ilus ja aus, tema paha tuju haakus minu külge. Sain sellest lahti kui üks poiss ja üks tüdruk lohutasid mind.

Ah, arvutage parem kui suur on teie ökoloogiline jalajälg!

Minu Eesti mõte

2009-04-14T17:01:00.002+03:00

Mõnikord kohe on nii, et keegi oskab öelda nii õigeid asju. Nii õigeid, mida oled enda peas keerutanud kõikse aeg. Lugege siis, kui pole veel lugenud:)

Mikk Sarv arvab nii:

Küllap on igaühele tuttav ütlemine: mis see minu asi on! Minu asi on see, mis minusse puutub, mis mulle korda läheb. Paraku läheb paljudele meist ikka vähem ja vähem asju korda. Meil pole asja metsa küttepuude järele – soe tuleb torusid ja traate pidi ise koju kätte. Meil pole asja kevadiselt taheneva põllumulla juurde – toit on poeriiulil valmis olemas. Meil pole asja kaasinimese juurde, et aru pidada, kuidas omi asju paremini ajada – oleme oma hääle andnud aastateks teistele, kes meie eest asjad ära arutavad ja otsustavad.

Ka lasteaias ja koolis süveneme üha enam kellegi teise loodusse – raamatutesse, arvutiprogrammidesse ja -mängudesse, filmidesse ja muusse taolisse kui isiklikku vahetusse õppimisse looduses, kogedes ja õppides kõigi meeltega. Kuna kõik, mida õpime, ei puutu tegelikult minusse mitte kuidagi, saab jälle jõudu juurde küsimine: mis see minu asi on?

Selline elu, kus enam miski minu asi pole, tundub olema rahulik ja pingevaba. Ometigi murravad pinge ja muutused jäätunud ükskõiksusse sisse just siis, kui seda kõige vähem oodata on. Selleks võib olla ootamatu haigus, mis viib arsti juurde. Arst omakorda teatab, et tuleks teha operatsioon, kuid seda saab teha kõige varem poole aasta pärast, sest Haigekassa lubab kahesajast vajalikust operatsioonist kuus teha vaid kolmkümmend. Ja õige pea ehk isegi mitte seda enam, sest on majanduskriis, inimesed kaotavad töö ja keegi ei maksa enam haigekassasse.

Eks võib muidugi edasi mõelda: mis see minu asi on, ükskord peame ju surema nagunii. Samas võib just siin olla hetk, kus jõuab pärale taipamine – see on minu elu ja see on minu asi, kuidas ma selle imelise teekonna koos kõigi kaaslastega siin ilmas läbi teen!

Kõigi kaaslaste hulgas on muidugi lähedased, kaaskondlased, aga ka maad, veed, puud, loomad ja linnud. Minu elu on minu asi, just samamoodi, nagu on minu asi see, kuidas läheb kõigil teistel, kes minuga koos olemas on. Minu asi on õiendada ja välja öelda, kui meie ühine olemine mõttetu hävimise ja surma poole on minemas. Sest oleme siin maailmas olemas, et õppida üksteiselt ja hoida elusust meis endis ja meie ümber. Suur osa sellest elususest on Minu Eesti, mis ongi minu oma asi.

http://mikksarv.blogspot.com/2009/04/minu-eesti-on-minu-oma-asi.html

ReNew ehk UusUus

2009-04-08T23:31:00.002+03:00

Neid asju, mis mind sellekorrasel ReNewl üllatasid oli mitmeid.

/ReNew on GLEN programmi viimane seminar, kus kõik saavad jälle kokku ja vaatavad tagasi ja vaatavad ette/

Kindlasti on ReNew millegi uue algus...edasise mineku esimene ast...

Laupäeva hommikul heliseb äratuskell 5.30. Pean ärkama, sest nagu alati olen ma jätnud pakkimise viimastele minutitele ehk et ärasõidu hommikule. Eelmisel päeval olen suure ärevuse tõttu paarile oma "lennu" glennidele smsi saatnud ning teada andnud, et lähen vastu järgmisele kogunemisele ilma nendeta. Kõhe on. Kuidagi ei ole energiat, et uute inimestega (kusagil saja ümber neid sinna koguneb) tutvust rajada. Hilisõhtul tuleb vastus-sms, mis ütleb, et üks neist on Prantsusmaale samuti teel. Hingan kergendunult ja usun, et nüüd saan hakkama.

Kella 8 paiku astun Lennart Meri Tallinna lennujaama parda-uste vahelt läbi...

16 tundi hiljem olen Montreuill-Bellays. Näljane ja väsinud.

Aga Prantsusmaa kevad ajab mind juba esimese hetkega hulluks. Ma olen seda nii kaua oodanud. Õitsvaid õunapuid ja nartsisse ja tulpe ja päikest ja teise lõhnaga tuult. Ma hingan. Jälle ja mõnuga...

Järgmised kaks päeva valdavad mind vastakad tunded. Ma olen nn rahvusvahelise GLEN karjääri lõpusirgel. Otsustasin end sellest taandada ning seetõttu on põues omamoodi nukrus. Saan sellest pisut üle siis, kui kõik mu head tuttavad, kes sel aastal veel kõigega väga seotud, annavad mulle teada, et ka nendel on aeg minna. Jah, uus hoog/võim/vaim/tahe võtab üle...

Ja päike paistab. Istun oma heade tuttavate ja sõpradega muru peal, räägime ja naerame. Tunnen oma nahal päikese lõhna. Ja sellest pole mitte midagi, et õhtul näen ma oma punase ninaga tiba totter välja. See lõhn kompenseerib kõik...

Kolmanda päeva lõpuks harjun kõigega, mis minu ümber on. See saab saatuslikuks, sest järgmisel päeval on ees 13 tundi reisimist. Sedakorda olen täiesti üksi ja pean ülbete pariislastega hakkama saama.

Tunnen, et mind hoitakse kinni. Vaatan ringi ja saan aru, et see on kevad. Prantsusmaa kevad. Langetan silmad ja astun Pariisis lennuki peale...

ärevus

2009-03-10T13:59:00.005+02:00

kohutav ärevus on süstitud mu sisse, ära ei lähe, läheb hoopis suuremaks iga päevaga...reiskorraldajad annavad võimaluse naeruväärsete summade eest maailma teisele poole sõita...panen silmad kinni ja mõtlen et...

24 tundi ööpäevas jääb väheks kui sinu sees on ärevus...ja mõtteid ja unistusi...lugesin pühapäeval 12 tundi järjest raamatut, romantismiajastu romaani, et jõuda ühe maa ajaloole ka sedapidi lähemale, mitte läbi faktiteaduse ja dokumentalismi, vaid läbi ilukirjanduse...vaheldus on tervitatav...

uhh, mõtted hüplevad ja ma ei suudagi rohkem kirjutada...ärevus on...varsti see juhtub:)

Miriam Makeba

2009-02-07T15:10:00.002+02:00

Ta oli legend ja võitleja ja üks esimesi superstaare Aafrikas.

Paljud on väitnud, et Miriam Makeba laulis poliitilise sõnumiga laule, millega ta ise ei olnud nõus vaid väitis, et laulab ainult oma elust, oma rahva elust.

Ta laulis bluesi ja jazzi, brasiilia rütme, kuid selle kõige alus oli loomlikult agulimuusika, mida saad õppida ainult ise seal elades.

“We must not forget but we must forgive” oli tema sõnum Lõuna-Aafrika inimestele. “Ma laulan oma laule noorte jaoks, et nad teaksid, kust nad tulevad, ja et nad teaksid kes nad on, sest kui nad seda ei tea, ei tea nad ka seda, kuhu lähevad ja seda ei teaks siis ka mina”.

Miriam Makeba elu oli keeruline. Ta elas üle vähi, 4 abielulahutust ja oma ainukese lapse surma. Apartheidi tõttu pidi elama üle 30 aasta eksiilis.

Miriam Makeba suri 76-aastaselt (november 2008).
“We have lost a mother of our nation” ütlesid inimesed Johannesburgis.

mõte

2009-02-03T16:30:00.002+02:00

ah, ikka on nii, et elu on elu ka siis kui ilm on vilu...

poliitika

2009-01-19T16:53:00.004+02:00

kutse

2009-01-12T10:17:00.000+02:00

Uganda. Lõuna-Aafrika Vabariik. Gruusia. India. Inimesed. Värvid.

2009-01-07T13:07:00.002+02:00

GLEN 2007 fotonäitus Riigikogus
12.01-23.01.2009

Uganda. Lõuna-Aafrika Vabariik. Gruusia. India. Inimesed. Värvid.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) saatis 2007. aastal neli noort laia maailma neljas erinevas arengukoostööprojektis osalema. Tegelema Uganda lapssõdurite ühiskonnas taaskodunemisega. Uurima Lõuna-Aafrika teeistanduste hingeelu. Mõtisklema, kuidas turism kohalikule kogukonnale rohkem kasu võiks tuua. Kaema kuidas majandada India MTÜle kuuluvat haiglat.

See on väike läbilõige võõrsil nähtud inimestest ja värvidest. Iga foto kannab endas mingit lugu: vahel kurba, vahel naljakat, vahel mõtlikku. Autorid on seni oma pilte näidanud ükshaaval, see on nende esimene ühisnäitus.

jäljed

2009-01-05T16:45:00.002+02:00

head uut aastat kõigile!

nagu te vast teate, on GLEN 2009 taotlustähtaega jäänud veel vaid 1 nädal, nii et kiirustage või unustage GLEN igaveseks!

12.jaanuarist aga võib näha tükikest maailma, mis nähtud läbi minu, Kadri, Arvo ja Kullari silma läbi, Riigikogus. ronime lähemale võimule!

elu on!

aafrika kaugus ja lähedus

2008-12-15T16:17:00.004+02:00

ma olen muutnud oma blogi selliseks "vaadake-nüüd-mis-me-veel-teeme" kirjutiseks. vabandan. elan ju jälle Eestis ja jube kiire on ja tegelikult on kirjutada miljonist asjast, mis mind liigutab ja mis minu sees keerleb. aga, aga, aga....see neetud tempo...

kõige selle juures olen ma aga suutnud säilitada oma aafrika-maagia-mõistatuse, mis ei ole kadunud koos aja ja vahemaaga, mis meid teineteisest lahutab. mis peamine. me oleme olemas. mõlemad. mina ja aafrika.

meediat jälgides saan aru, et peale suurema poliitilise mäsu, xenofoobia ja aidsi teemade Lõuna-Aafrikas pole olnud kellelgi mahti millestki muust kirjutada. no hea küll, miss world toimus jo'burgis ja selle võitis venemaa neiu. waw.

igatahes on nii, et pisut aafrika teemalist juttu võite kuulata Vikerradio saadete arhiivis (5.12 Huvitaja) ning samuti Kuku raadio saadete arhiivis (14.12 Keskkonnatelk)

pisut puterdades me seal lobiseme, aga ikkagi on südantsoojendav sellest kõigest rääkida.

Ühe Maailma Lugu

2008-12-01T11:01:00.000+02:00

5.detsembril tähistatakse Ülemaailmset Vabatahtlike päeva. Maailmaharidust edendav organisatsioon AKÜ ja vabatahtlike ühendus GLEN Eesti korraldavad päeva märkimiseks filmi- ja jutuõhtu, mille teemaks on haridus arengumaades.

Kavas on dokumentaalfilm "Testing Hope", mis räägib Lõuna-Aafrika Vabariigi keskkoolinoorte elust - nende lõpueksamitest, lootustest ja võimalustest.

Lisaks räägivad eestlastest GLEN vabatahtlikud oma kogemustest ning projektidest Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kambodžas ja Tansaanias.

Tutvustatakse ka 2009. aasta GLEN projekte ning võimalusi vabatahtlikuks tööks.

Koosolemine toimub Euroopa Liidu Majas (Rävala 4, sisenemine Laikmaa tänava poolt) reedel, 5. detsembril algusega kell 17.00.

Osalemine on tasuta - tule, kuula, vaata, näe ja ole uudishimulik!

Üritus saab teoks Euroopa Komisjoni esinduse ja Eesti Välisministeerium toel.

GLEN 2009

2008-11-24T14:09:00.004+02:00

Sel aastal läheb lahti uus taotlusvoor. Täpsemad tingimused tulevad kohe-kohe veebilehele: www.terveilm.net/glen

GLEN on Euroopa Liidu kümne liikmesriigi (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Prantsusmaa, Malta) kodanikuühenduste ning Saksa maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni ASA koostööprojekt. Eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel

Kui :
Sa oled 21-30-aastane;
Sul on Eesti kodakondsus;
Sul on projektile vastav hariduslik või erialane taust;
Sa valdad vabalt inglise keelt;
siis oled oodatud kandideerima osalemaks järgnevates projektides:

1)Kambodža: Roheline elu Angkor Wat´is
2) Etioopia: Naisettevõtluse edendamine
3) Sambia: Panus orbude heaolusse
4) Tansaania: Võitlus AIDSiga Kilimanžaaro piirkonnas
5) Gruusia: Maapiirkondade arengu toetamine keskkonnasõbraliku turismi edendamise abil

GLENi Airest GreenGate-s

2008-11-16T19:30:00.002+02:00

Keskkonnaaktivist Aire Nurm koges Lõuna-Aafrikas istandusi külastades, et õiglase kaubanduse üllad ideed ei aita abivajajat.

Märkasin Aire Nurme Rimi supermarketis, kui ta möödujatele rõõmsalt naeratades roose ulatas. Inimesed olid üllatunud – kes meeldivalt, kes veidi murelikultki. Pole ju igapäevane, et kaunis naisterahvas poes lilli kingib. Aire selgitas kõigile, kel oli aega peatuda, et käimas on õiglase kaubanduse nädal ning sealsamas suurpoes saab edaspidi osta Fair Trade’i märgiga roose, mida Keenias kasvatatakse.

Maailma on magistrikraadi omandav Aire Nurm näinud mitmest küljest. «Ma ei suuda paigal püsida. Iga natukese aja tagant pean kuskile minema ja pikemalt peatuma, näiteks elasin pool aastat Indias.»

Oktoobris naasis Aire Lõuna-Aafrika vabariigist. Seal töötas ta GLEN-projekti vahendusel kolm kuud vabatahtlikuna ühingus, mis nõustab õiglase kaubanduse süsteemiga liitunud väiketootjaid. Tema ülesanne oli tee-punapõõsaistandusi jälgida ja uurida, kui pikaajalised on müügilepingud ning kas punast teed rooibost müüakse otse või vahendajate kaudu. Aire ise tahtnuks proovida ka taime õisi koristada, aga paraku lõppes enne tema vabatahtlikuaeg.

Lahendus: toeta väiketootjat

Lõuna-Aafrika põllumeeste jaoks on õiglane kaubandus suhteliselt uus võimalus. Mõlemad istandused, kus Aire töötas, Wupperthal ja Neowoudtville, liitusid süsteemiga neli aastat tagasi. Alguses läksid asjad paremuse poole: tee eest sai kõrgemat hinda, kirjeldab Aire. Siis uuendati reegleid nii, et õiglase kaubanduse võrgustikuga said liituda ka suurettevõtted ja -majandid. Väikeettevõtted trügiti tagasi samasse seisu, millest nad alustasid. Jälle peab võistlema odavama hinna pärast ning kokkuostjatel puudub huvi käia kaugetes maanurkades väikese kaubakoguse pärast. Inimesed kardavad traditsioonilise põllumajanduse väljasuremist; nende lapsed tahavad ära linna ega ole huvitatud majanduslikult mittetasuvast tööst.

Aire Nurm ütleb, et tema meelest on õiglane kaubandus kaugenenud esialgsest ideest – olla võimalus väiketootjale, kes teeb, mida oskab ja saab selle eest head tasu. Samuti toetab selline kaubandus kogukonna arengut. Euroopa lobikoridorid ja kontorid on täis ametnikke ja spetsialiste, kes kõik teevad õiglasele kaubandusele kampaaniat ja võitlevad selle nimel, et tooteid ostetaks rohkem. Nurm märgib, et selle alla pannakse magama meeletud rahad. Lisaks on veel koostööprojektid, kus vaid marginaalne osa rahast jõuab tõelise abivajajani – see on muidugi üldteada fakt.

Järjest rohkem ilmub maailma pressis kirjutisi, kus näidatakse veenvalt, et õiglane kaubandus enam ei aita.

Aire soovitab sellegi poolest eelistada võimalusel Fair Trade’i kaupu, eriti kui on teada, et tegu on väiketootja kaubaga. Eestist kahjuks Lõuna-Aafrika väikeste tee-punapõõsaistanduste saadust ei leia. Ainsas kaubamajas, kus seda õiglase kaubanduse teed müüakse, on müügil just suuristanduse toodang. Räägitud on eri märgistusest suur- ja väiketootjatele, samuti kogukondlike toetuste ja kokkuostuhindade diferentseerimisest selliselt, et väikestel säiliks soov toota ja müüa.

«Keegi võiks lahendada ka selle kurioosumi, et Euroopas juuakse hea meelega Lõuna-Aafrika rooibost, aga nemad ise kohapeal oma istanduse toodangut osta ei saa!» ütleb Aire Nurm. «Nende oma kauplused seda müüki ei võta, see on liiga kallis ja kogused on väikesed. Kui mõni tugev MTÜ võtaks kätte ja tooks õiglase kaubanduse väiketootjate kaubad siseturule, aitaks see kindlasti ideele kaasa.»

Elurõõm aitab edasi

«Mitte kunagi enne pole tagasitulek Eestisse olnud nii raske kui seekord, Aafrika läks südamesse,» kõneleb Aire Nurm. «Jah, ma igatsen sinna tagasi.»

Teda kuulates mõistan: et aru saada, tuleb olla koos. Koos nende inimestega, kelle igapäevatöö on kasvatada roose, teed, banaane – ja uskuda, et tänu õiglasele kaubandusele saavad nad elada edasi oma ajaloolises kodus, harida lapsi ja loota neist oma töö jätkajaid.

Õiglase kaubanduse idee ongi ju ideaalis viia kokku see, kes banaani kasvatab ja see, kes seda sööb. Õnneks oli supermarketis Aire Nurm, kelle elurõõm aitab mul õiglase kaubanduse heasse ideesse edasi uskuda.

Rooibos

•
Rooibos on Lõuna-Aafrikast pärineva tee-punapõõsa (Aspalathus linearis) õitest saadav tee. Taim on saanud oma nime selle järgi, et värvub seitsmendal kasvuaastal leekpunaseks ja seejärel sureb.

•
Tee maitse on mahe, värvus kuldselt punakas ja aroom kerge. Rooibos sisaldab kaks korda rohkem antioksüdante kui roheline tee ja selles pole kofeiini. Kohalikud emad, kel rinnapiima ei jätku, toidavad oma lapsi punase teega. Arvatakse, et rooibos aitab ennetada südamehaigusi, luuhõrenemist ja vähki.

http://www.greengate.ee/?page=318

Õiglane kaubandus meedias

2008-11-02T19:51:00.004+02:00

Arengumaades sandikopikate eest rabavatele inimestele tähelepanu juhtiv õiglase kaubanduse nädal on siinse eksperdi hinnangul kasutu ettevõtmine, kuna tootjad ei saa hoolimata siinsetest ponnistustest erilist kasu.

„See pole minu arvamus, vaid üldine konstateering, et õiglane kaubandus pole arengumaade tootjatele kasu juurde toonud,“ ütles majandusteadlane Heido Vitsur.

Praegune õiglane kaubandus on tema arvates toonud kaasa selle, et vaeste ja rikaste maade vahe on kasvanud, vaesed riigid on rikaste riikide kaubad oma turule lasknud, aga nende kaubad pole rikaste turgudele jõudnud.

„Seni on nii olnud, et kõik arenguriigid on sügavalt pettunud ja rahuolematus on ääretult suur,“ täpsustas Vitsur.

Seda, kas kõik raha ka arengumaade tootjateni jõuab, ei osanud majandusteadlane öelda. „Kui arvestada seda, kuivõrd palju rahvusvaheliste organisatsioonide abist kaob teel ära või ei jõua lihtsalt kohale, siis pole mingit põhjust arvata, et õiglane kaubandus oleks täiesti veatu ja ladus süsteem,“ ütles ta. Siin ei ole Vitsuri sõnul mingit kindlust ning kui vaadata Punase Risti ja ÜRO abi kohale jõudmist, siis tekib kahtlemata küsimus, kas abisüsteemid töötavad ka siin sama kehvasti või efektiivselt nagu teistes valdkondades.

Majandusteadlane usub, et õiglase kaubanduse tooteid hakkab tasapisi siiski juurde tulema ning see ei ole üldse halb. „Aga pole lihtsalt näha, et nad väga suurelt suudaksid nendesse valdkondadesse, kus neil midagi on, sisse tulla,“ tõdes ta.
Abi saab seitse miljonit inimest. Õiglase kaubanduse projektijuhi Riina Kuusiku sõnul süsteem töötab ning on abiks paljudele. „Kasu on sellest kindlasti ning neil seitsmel miljonil, kes õiglase kaubanduse süsteemiga on ühinenud, on sellest täiesti otsene ellujäämise kasu,“ ütles ta. „Kui see seitse miljonit on vähe, siis on ta igal juhul rohkem kui mitte midagi,“ lisas ta.

Farmerid, kes meile kohvi toodavad, ei saaks tema sõnul oma kahehektarilise põllu peal iial võimalust oma toodet müüa sellise hinnaga, et see kataks nende tootmiskulud.

Väiketalunik peab oma tooraine müüma alla oma hinna, mis tähendab, et tal ei olegi võimalust ellu jääda. „Osa meie teavitustegevusest ongi see, et õiglase kaubanduse märk on ainuke garantii, et selle puhul ei ole kasutatud lapstööjõudu ja et see tasu tegelikult ongi jõudnud talunikule,“ ütles Kuusik.Ta selgitas, et kui toote peal on fairtrade’i märk, siis see tähendab, et selle märgi toote tooraine on juba tulnud ühistust, mis on sertifitseeritud. Sertifikaadi on talle andnud õiglase kaubanduse märgistamise assotsiatsioon, mis on rahvusvaheline organisatsioon, kes sätestab standardid erinevatele toodetele.

Kui ühistul on õigus selle märgiga toota, on ka ettevõtetel, kes on litsentsi saanud, õigus seda märki tootele peale panna. „See on tihe ja läbipaistev viis, mis tähendab, et märk kohvil garanteerib, et 121 USA senti läheb iga naela pealt sellele väiksele talunikule, pluss iga fikseeritud lisatulu, mida nad peavad investeerima kogukonna hüvanguks,“ ütles Kuusik.

http://www.kalevmeedia.ee/est/?news=964180&category=9&Majandusteadlane--oiglase-kaubanduse-nadal-ei-teeni-eesmarki-(lisatud-video)

Maailm muutub iga ostuga

2008-10-23T16:49:00.002+03:00

Õiglase kaubanduse nädal kutsub Eesti inimesi tegema Fairtrade kohvi- ja teepause teadvustades nii oma seost arengumaade inimestega.

Üleskutse saab avalöögi juba sel neljapäeval 23. oktoobril, mil Tallinnas on visiidil kohvi ekspordifirma kvaliteedijuht Steven Diaz Kolumbiast. Hr. Diaz külastab Tallinna jaekauplusi ning lõunatab Tallinna Ülikooli Kehrwiederi kohvikus, mis esimese kohvikuketina Eestis pakub oma klientidele Fairtrade kohvi. Kehrwiederi kohvikuketi omanik hr. Vello Leitham, kes tunneb ise hästi Ladina-Ameerika ja Aafrika riikidekohvikasvatajate eluolu, pakub neljapäeval Diazile sümboolselt esimese tassi Fairtrade kohvi. “Kehrwieder toetab teadlikult keskkonnasõbralikkust ja õiglase kaubanduse põhimõtteid. Mul on siiralt hea meel, et Fairtrade on Eestis kanda kinnitanud ja kogub jõudu, ning et eesti inimesed mõistavad, et maailma muutmine algab väikestest sammudest“ tõdeb Leitham.

Võimalused intervjuudeks:

Neljapäev, 23.10 13.00-14.30 Kolumbia kohvifarmeri tervitus Kehrwiederi kohvikus (Tallinna Ülikool);

15-17 kohtumine Stockmanni toidupoe külastajatega,

Esmaspäeval, 27.10 Keenia roosikasvataja visiit Parlamenti; kohtumine Rimi hypermarketite külastajatega

For and about Isabel...

2008-10-21T16:18:00.002+03:00

Isabel on saksa tüdruk, kes meiega koos tuli Kaplinna GLEN projketi raames, ja kes enne 2009 aasta lõppu sealt ka tagasi ei tule. Waw! Saksa tüdrukud oskavad ka üllatada ja mul on siiralt hea meel, et vähemalt üks meist paljudest on sügavuti ja suurima hoolikuse ja põhjalikkusega ühe maa eluollu sisenenud.

Isabel - waw, you will stay longer, waw...i'm happy for and with you, really!

Voices of the world

2008-10-18T23:07:00.002+03:00

LEBOGANG ZACHARIA MFUMADI

Age: 23, Born in South africa (Tswana)

Date and place of the interview: 05.09.2007, Cape Town, Café Canesh, South Africa

Introduction (profession, family, life, etc.):
Lebo is working in the hostel Green Elephant. He studied tourism. He is an only child, was living with his aunt and uncle in Jo’burg, his mother lived together with his grandmother.

What do you usually have for breakfast? When?
Normally he eats cereals and yoghurt.

Could you describe a normal day of your life?
In Jo’burg – he wakes up, cleans the house a bit, pays bills, goes to gym, makes plans for the next daysIn Cape Town – works and if he has a free day he watches TV, goes shopping.

Do you travel sometimes? If yes, how do you travel? If no, would you like to travel somewhere?
He has never travelled outside South Africa. It is very expensive. He would like to go to England cause he has many friends there.

Do you feel happy? If yes, what makes you happy? If no, how could you be happy?
He is not very happy, no money to realize his dreams. But music makes him happy and God makes him happy.

What do you find most important in life?
His mother.

How you imagine your life in five-year time?
He is rich and happy, very successful, not married, is his own boss:)

What comes to your mind when thinking about Europe? Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?
White rich, blond, blue-eyed people, less poverty, educated women.what do europeans think of Africa? And do not think that the europeans know everything!

Voices of the world

2008-10-18T22:58:00.004+03:00

SINTU TONJENI

Age: 19, Born in South africa (Xhosa)
Date and place of the interview: 30.08.2007, Cape Town, South Africa

Introduction (profession, family, life, etc.):
Sintu is a student in UCT (University of Cape Town)
He is living with a room-mate in Mowbray. He used to live with his mother and sister (28 years) in Mdantsane, Eastern Cape, they had their own house.

What do you usually have for breakfast? When?
Normally he skips breakfast and instead has his lunch. He eats whats left from the previous day.

Could you describe a normal day of your life?
He wakes up, puts on his music, studies, goes to UCT, comes back home, studies hard, meets his friends, studies til very late at night again.

Do you travel sometimes? If yes, how do you travel? If no, would you like to travel somewhere?
He has never travelled outside South Africa. Would like to travel somewhere north, also China.

Do you feel happy? If yes, what makes you happy? If no, how could you be happy?
He is not happy. Being safe financially would make him happy, music and friends make him happy. Losing friends makes him unhappy.

What do you find most important in life?
Hope.

How you imagine your life in five-year time?
He is working hard to pay back his student loan.

What comes to your mind when thinking about Europe? Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?
Football.Stop the farm subsidies! Why the world cup (football) is held in every 2 years in Europe?

Voices of the world

2008-10-18T22:51:00.003+03:00

MARGARET ELIZABETH BAKER

Age: 60, Born in South africa (white south african)

Date and place of the interview: 03.08.2007, Nieuwoudtville, South Africa

Introduction (profession, family, life, etc.):
Margaret was working in the daily newspaper company as an administrational manager. She has 3 children (daughter Sharon, 40 years, she has 2 children and she is living in New Zeland) (son, 38 years, married, has 2 children) (son, 32 years, single) .Margaret was born in South Africa, but she moved to England in 1992, she lived there with her first husband who was english. She lived there til 2002 when her husband died and after that she came back to South Africa. She is living in Northern Cape, in Nieuwoudtville now together with Chris. They have a house called Swiss Villa, which is a guest house for tourists.

What do you usually have for breakfast? When?
Normally she has 2 eggs, succini, a tomoatoe and an onion, 2 cookies and a cup of black coffee for breakfast. At 8 o’clock.

Could you describe a normal day of your life?
She cleans the house a bit, makes food for her and chris and for guests if theya re there, after that she writes an article for a monthly magazine. Then organizes lunch and dinner.

Do you travel sometimes? If yes, how do you travel? If no, would you like to travel somewhere?
She travels sometimes, mostly takes the plane to Europe – France, England, New-Zeland. But travelling is very expensive.

Do you feel happy? If yes, what makes you happy? If no, how could you be happy?
Being in love makes her happy, being healthy makes her happy, her own home makes her happy, children and grandchildren makes her happy.

What do you find most important in life?
Family is the most important thing in life.

How you imagine your life in five-year time?
“Like I am now – happy and healthy”

What comes to your mind when thinking about Europe? Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?
Europe means many friends living there. I would like to ask about their culture.

Nagu head Eesti asjad

2008-10-14T16:34:00.003+03:00

Heiveld and the BBC World Challenge

2008-10-14T10:39:00.002+03:00

Most of you will be familiar with the Heiveld Co-operative, a collective of small-scale farmers who produce fine quality organic and fair trade certified rooibos tea. Over the past six years Heiveld members have made a significant contribution to ecologic research, and have applied the findings in their farming practice. The Heiveld has also contributed to the development of its local community, which was severely disadvantaged in the colonial and Apartheid eras. In recognition of its contribution to environmentally sound economic development, the Heiveld has been selected as one of 12 finalists in the 2008 BBC World Challenge competition.

The BBC commissioned a film reflecting the achievements of each of the finalists, and these films are now being broadcast globally at regular intervals on the BBC World Service. Voting is now open on the BBC website, and you can also view a short film clip from the movie on the site: http://www.theworldchallenge.co.uk/html/finalists_08.html#project8

VOTE FOR THEM!

MARIE CLAIRE õiglasest maailmast

2008-09-25T15:54:00.001+03:00

Nädala lõpus müüki jõudev Marie Claire oktoobrikuu number kajastab õiglase kaubanduse teemat süvitsi.
Ostke ajakiri või lugege siit:
http://www.fairtrade.ee/et/marie-claire-uues-numbris-oiglane-maailm.html

GLENi Kullar tegi Ugandas filmi

2008-09-24T14:29:00.006+03:00

Glen 2007 osaleja Kullar Viimne tegi koos tandemipartneri Sophiega lühikese dokumntaalfilmi, et tutvustada oma vastuvõtva organisatsiooni tegevust Ugandas.

Kullari projekt oli „Sõjast naasnute reintegratsioon” ja vabatahtlike ülesanne tegeleda noortega, kes sõjast tagasi tulnud/ära põgenenud.

Kullar Viimne pildid on üleval: http://www.flickr.com/photos/11372458@N04

Ja lühifilm: http://www.youtube.com/watch?v=ZiAhoiUtHtA

ja glen elu muudkui veereb...

GLEN friends of mine shoot a movie in Uganda, so check it out in youtube!
http://www.youtube.com/watch?v=ZiAhoiUtHtA

Thabo Mbeki

2008-09-22T09:12:00.002+03:00

Thabo Mbeki has formally resigned as the president of South Africa, a day after accepting a call by the governing African National Congress to quit.
In a televised address, Mr Mbeki said he had handed a resignation letter to the speaker of the National Assembly.
He said he would leave his post as soon as a new president was chosen.
Correspondents say it is not clear who will succeed him, but the ANC appears to favour the parliamentary speaker, Baleka Mbete, as acting president.
Mr Mbeki's speech followed an emergency cabinet meeting. He is stepping down before his final term expires next year.

"I have been a loyal member of the African National Congress for 52 years... and therefore respect its decisions" says Thabo Mbeki.
The move comes days after a high court judge suggested that Mr Mbeki may have interfered in a corruption case against his rival, ANC leader Jacob Zuma.

There had been no effort at all to meddle with the judicial process, he said. And Mr Mbeki dismissed any suggestion he had been trying to shape the judgement for his own political ends.

read more: http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7627957.stm

Fairtrade kampaanianädal

2008-09-10T11:17:00.003+03:00

Suvi on moodunud kiiresti ning õiglase kaubanduse temaatiline kampaanianädal on taas ukse ees, mis toimub sel aastal Eestis pealkirja all "Maailm muutub iga ostuga" 27.oktoobrist 2. novembrini.

Juba 2009. aastal korraldatakse õiglase kaubanduse kampaanianädal kõikides Põhja-ja Baltimaades üheaegselt ja sarnase egiidi all.Selle aasta õiglase kaubanduse nädala keskne üritus on üleskutse ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele korraldada oma kollektiivis Fairtrade kohvi- ja teepause
Õiglase kaubanduse nädala raames võtame osa Tallinna Toidumessist õiglase kaubanduse teemalise esitlusega ning koostöös Heateo Sihtasutuse ja Eesti Tööstus- ja Kaubanduskojaga plaanime eetilise toote teemalist ümarlauda, kus esinevad lisaks meie moedisainer Reet Ausile ka Euroopa tuntud eetiliste põhimõtetega tekstiiliettevõtted.

Huvi Fairtrade teema vastu on üles näidanud mainekas naisteajakiri Marie Claire, kelle oktoobrikuu väljaandes on ilmumas pikk ja põhjalik artikkel õiglase kaubanduse arengutest Eestis.

Õiglase kaubanduse kampaanianädal - 27.oktoober - 2. november 2008 Fairtrade märk tootel garanteerib paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikele ja töölistele.

Freshlyground Tallinnas

2008-08-29T12:02:00.002+03:00

Aga LAVi kirgas popmuusika jõuab taaskord Tallinnasse, 24.septembril Club von Überlingenis. Nii et kohtumiseni!

http://www.jazzkaar.ee/uudis.php?id=2471

hetk...a moment

2008-08-13T22:33:00.004+03:00

selline on öine vaade Kaplinnale Rhodes Memorialilt...hetk....

this is what you get from the top of Rhodes Memorial in Cape Town...a moment...

Paet andis viiele vabatahtlikule pool miljonit

2008-08-08T21:55:00.002+03:00

Delfi uudis: http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19508482

Välisministeerium toetab 485 700 krooniga maailmahariduse projekti, mille raames aitavad viis Eesti noort vabatahtlikku Gruusiat, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Keeniat, Tansaaniat ja Kambodžat. Välisminister Urmas Paeti sõnul tõstab noorte lähetamine vabatahtlikena arengumaadesse nende teadlikkust arengumaade probleemidest ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutustest, teatas ministeeriumi pressitalitus.

GLEN projekti viib Eestis ellu MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Selle raames osalevad viis Eesti noort kolmekuulistes töölähetustes infotehnoloogia rakendamise projektis puudustkannatavate noorte jaoks Kambodžas, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise projektis Gruusias, kohalikule kogukonnale tuginevas linnaplaneerimise projektis Keenias, HIV/AIDS ja noortele suunatud seksuaaltervise õpetuse projektis Tansaanias ning õiglase kaubanduse projektis Lõuna-Aafrika Vabariigis.
2008. aastal on arengu- ja humanitaarabivahendite maht välisministeeriumi eelarves 60 miljonit krooni.

Can Fair Trade ever be Fair?

2008-08-08T21:51:00.001+03:00

Fair trade seeks to promote equity in international trade with an emphasis on protecting the rights of marginalised producers, particularly in the Global South. Can fairness and market forces co-exist? By Kathambi Kinoti
Fair trade is big. According to the Fairtrade Foundation, sales of fair trade products in the United Kingdom increased by 127 per cent in volume and 72 per cent in price between 2006 and 2007. From cocoa from Ghana to rice from India and sugar from Paraguay, the produce of poor people is increasingly finding outlets to Northern consumers who are happy to support what they hope is real transformation in the lives of the poor in far away countries.
Good intentions
Fair trade, say its proponents, has multiple benefits. The cocoa, shea butter or coffee producer earns a fair wage for his or her work, and is not at the mercy of market forces or unscrupulous middlemen. The Fair Trade Federation says that fair trade “seeks to create greater equity and partnership in the international trading system by:
Providing fair wages in the local context,
Supporting safe, healthy, and participatory workplaces,
Supplying financial and technical support to build capacity,
Ensuring environmental sustainability,
Respecting cultural identity,
Offering public accountability and transparency,
Building direct and long-term relationships, and
Educating consumers.”
At the beginning of the fair trade movement, most of the trade consisted of baskets, rugs, beadwork and other handicrafts produced by primarily by women in poor countries. Now agricultural products like cocoa and coffee have overtaken handicrafts and the most profitable coffee shop chains, for instance, all subscribe to fair trade ideals. Women’s labour has long been instrumental in producing both food crops for local consumption and cash crops for more widespread trade. They have lost out on both fronts. At the domestic level their input is undervalued and at the cash crop production and exchange level they have been seemingly invisible. With fair trade, their inequitable work burden is not reduced although they may receive marginally more for their cash crop production.
Pitfalls
The shift of focus to agricultural commodities has brought several more players into the picture. Free trade promotes democratic participation and encourages small-scale producers to organise into cooperatives or groups that collectively sell their produce and distribute their earnings equitably. However, what is to stop large companies from going the cooperative way in order to take advantage of fair trade arrangements? Critics say that large-scale plantations that do not directly benefit poor farmers are benefiting from fair trade. Also, although a number of the cooperatives that produce fair trade commodities are women-led and run, such as shea butter producers in West Africa, experience has shown that women’s democratic say is often compromised in such spaces. In regions where food security and sovereignty is in a precarious situation, food crops for local consumption are likely to be abandoned in favour of export commodities.
Another criticism of fair trade is that much of the money is diverted to middlemen, NGOs and retailers. A well meaning consumer activist who buys a premium cup of latte at her local coffee shop may think she is uplifting a poor farmer in Africa or Latin America, but she does not know exactly how much that farmer is benefiting from her purchase. In real terms the money earned by the producers is not much. Steve Daly of the charity Worldwrite asks: "How can a few extra pennies a day from Fairtrade be celebrated as an outstanding achievement for the poor?" The alternative, it is argued, would be improving poor people’s lives by modernising agricultural production methods through mechanisation for instance.
Does the market drive social transformation?
Is integration of the poor into the global market economy the solution, given, among other things, that it is this economy that has fuelled poverty in the first place? Will the few extra cents that a coffee farmer in Ethiopia gets every day through fair trade, make a real impact towards reducing poverty? Writing about the Alliance for a Green Revolution in Africa, Mukoma wa Ngugi says: “Hunger in Africa is mostly a political and economic disparity problem. To end hunger, political stability, proper distribution of food and land within nations, and less emphasis on cash-crop farming and more on food- crop farming will be more effective, friendlier to the environment and less costly than the super-seeds that will require tons of pesticides - and eventually, cost a lot of money.”
Fair trade is a well meaning move towards increasing opportunities for poor producers of goods that have been accorded some value in the global market. However poverty cannot be alleviated without a critical appraisal of the profit-driven global market economy and its ability to really deliver social transformation.

http://awid.org/eng/Issues-and-Analysis/Issues-and-Analysis/Can-Fair-Trade-ever-be-Fair#_ftn1

Uued Glennid Lõuna-Aafrikas

2008-07-04T10:52:00.007+03:00

Keda huvitab, siis ka sel aastal on Lõuna-Aafrikas üks kena eestimaine neiu, Aire, kel õiglase kaubanduse projekt käsil...mina istun siin Tallinnas, eesti-suve-niiskes kontoris ja olen jube kade, aga mis sa teed...

Aire blogi: http://aireaafrika.blogspot.com/

Ja ülejäänud glennid Lõuna-Aafrikas: http://glensouthafrica.blogspot.com/

Head lugemist ja meelidvat kadestamist!

Õiglane kaubandus Lõuna Aafrikas

2008-07-01T20:32:00.008+03:00

Mis see õiglane kaubandus on?
Õiglase kaubanduse märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikule ja töölisele.
Rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise missioon on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid nii, et kõikide partnerite tehingud oleksid tasuvad ning kõik kaubandusahelas osalejad - tootjast tarbijani - tunneksid ennast hästi.
Õiglane kaubandus on ka sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest.
Õiglase kaubanduse idee on tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi.
Selleks sõlmitakse pika-ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat hinda ja välditakse toodete turustamisel arvukaid vahendajaid.
Samuti jälgitakse, et tootmises ei ole kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid.
Lisaks kõrgemale hinnale, makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele tootmisühistutele lisatulu (premium), mida peab kasutama kogukonna sotsiaalseks arenguks.
Õiglase kaubanduse süsteemis tegutsevad tootjaühistute liikmed teevad otsuseid demokraatlikult ja investeerivad saadud kasumi kogukonna arengusse. ( http://www.fairtrade.ee/ )

Pärast Lõuna-Aafrika esimesi demokraatlike valimisi 1994 aastal, toimus muudatus ka põhjamaistel turgudel, huvi Lõuna-Aafrika toodete vastu kasvas. Seetõttu oli loodud pinnas ka õiglase kaubanduse turupoliitikaks.
Arvestades Lõuna-Aafrika ajalugu, seost Hollandi ja Suurbritanniaga, pole üllatust, et need maad olid esimesed, kes initsieerisid õiglase kaubanduse liikumist kohalike tootjate hulgas. 90-ndate alguses ostis FTO (Fair Trade Original) Hollandis kokku väikestes kogustes veini, rooibose teed, puuvilju, maitseaineid. Suurem äriline huvi tekkis 90-ndate keskel peamiselt Suurbritannia turgudel, eriti veini ja puuvilja osas.

Detsembriks 2003 eksisteeris Lõuna Aafrikas vaid 9 õiglase kaubanduse märgiga tootjat (kasvatades tsitruselisi, eksootilisi puuvilju ja rooibose teed). Järgmise kolme aasta jooksul ühinesid õiglase kaubanduse süsteemiga juba 43 tootjat. Selle kiire kasvu taga oli peamiselt õiglase kaubanduse toodete suurenev huvi Euroopa turgudel.
Loomulikult kaasnesid selle “eduga” ka mõningased probleemid. Esialgne kiire õiglase kaubanduse tootjate huvi oli FLO (Fair Trade Labelling Organisation) jaoks liiga suur. Puudusid kohalikud inspektorid, kes kontrollivad süsteemi adekvaatset toimimist. Samuti ei rääkinud inspektorid kohalikku keelt, mistõttu tootjad kahtlesid õiglase hinnangu õigsuses. Ka oli post-apartehidi valitsuse jaoks lihtsam toetada suuri istandusi, kel oli õiglase kaubanduse tootmise kriteeriumitega kergem kohaneda.

2004.aastal kogunesid kodanikeühendused, tootjad ja muud huvitatud inimesed, et analüüsida tekkinud olukorda. Leiti, et FLO peaks Lõuna Aafrika tootjate jaoks koostama “eri-standardi”, mis tagaks liht-töölistele 25% osaluse suurtes istanduses, samuti osaluse farmitöö korralduses.

Õiglase kaubanduse süsteemiga kaasnesid veel mõned negatiivsed küljed. Mõnede tootjate jaoks oli raske täita õiglase kaubanduse süsteemi standardeid ja kriteeriume. Paljudes istandustes, kasvandustes puudusid võimalused FLO-le vastavaid koosolekuid pidada. Farmerid pidid õppima nn.manageerimist ja läbi viima lisatulu (premium) jaotamise bürokraatlikku asjaajamist. Paljud ei mõistnud üleüldse, miks Euroopa tahtis neile maksta lisatulu. Et sellist korralduslikku külge tugevdada, palkas FLO poole-kohaga inimese, kes koolitaks ja annaks nõu, kuidas erinevate kriteeriumitega toime tulla.

Teine aspekt langes väike-farmeritele. Üldiselt on kogu maailma õiglase kaubanduse tootjad väike-farmerid, Lõuna Aafrikas on see just vastupidi. 45-st õiglase kaubanduse tootjast vaid 3 on väike-farmerid. Osalt on see loomulikult apartheidi pärand, kus aafrika talupoegkond tehti maatasa, et valge mehe farmid saaksid edukalt tegutseda. Täna küsitaksegi, et miks ei pingutata selle nimel rohkem, et ka väike-farmeritel oleks soodsam ligipääs õiglase kaubanduse turule, vaid pigem toetatakse valge mehe suuristandusi, kellel niikuinii on turupoliitiliselt lihtsam.
Sellisest ühiskondlikust arutelust kasvas välja 2 õiglast kaubandust toetavat organisatsiooni: Fair Trade South Africa, kes on nn. katuseorganisatsioon kõikidele õiglase kaubanduse süsteemis olevaile Lõuna Aafrikas ning Association for Fairness in Trade, kelle ülesandeks on toetada eelkõige väike-tootjaid.

Tähelepanuväärne osa Lõuna Aafrika põllumajandustoodetest, mida eksporditakse koosneb suhkrust, maisist, maapähklitest, lihast, viinamarjadest, tsitruselistest, kuivatatud puuviljadest, veinist, tubakast. Mais on suurim kohalik põllusaak. Enamus õiglase kaubanduse põllumajandussektorist on FLO poolt sertifitseeritud. Suurimad eksporditooted on vein, värsked puuviljad, rooibose tee ja avokaadod. Väike-farmerid hetkel kasvatavad rooibose teed ja toodavad kuivatatud rosinaid. Nad sõltuvad õiglase kaubanduse turust läbi mille nende kogukonna heaolu suureneb/väheneb.
Käsitöö on FLO poolt sertifitseerimata, seega sellist läbi töötatud mudelit ei ole. Küll aga on Lõuna Aafrika moodustanud ühenduse, kelle ülesandeks on tehtud käsitöökaupade populariseerimine. Enamus käsitöölisi töötab väikestes kogukondades ja toodavad pigem traditsionaalseid asju kui populaarseid moodsaid esemeid.
Õiglase kaubanduse turism on rohkem reguleeritud ja üha populaarsemaks muutuv suund Lõuna Aafrikas. Selle nimel teeb tööd FTTSA (Fair Trade in Tourism- South Africa), kes on ära määratlenud need kriteeriumid, mille alusel tööd teha. Eelkõige rõhutatakse öko-turismi ja kvaliteeti.

Lõuna Aafrika suurim väljakutse on hakkama saada oma mineviku, oleviku ja tulevikuga. Suurimad muutused toimuvad koostööd tehes erinevate sektorite vahel. Ilma ühise jõupingutuseta muutub õiglane kaubandus vaid järjekordseks “alternatiivseks heategevuseks”. Ühe tootja maa ülesandeks on kinnitada tootjatele ja “kasusaajatele”, et õiglane kaubandus ei ole pelgalt tee paremale turule, aga ikkagi mõistmine ja jagamine ühist poliitikat ning ühiste väärtuste kinnihoidmises. Esmalt meenuv kasu on loomulikult raha ja lisatulu, aga õiglane kaubandus on midagi enamat kui raha. See on siiski kaubandussüsteem, mis põhineb teatud väärtustel.

tu es une personne culturelle

2008-06-05T12:59:00.005+03:00

orkut ütles mulle täna, et "you are the person of culture"...mida muud kui uskuda...on põhjust üldse rõõmustada mitmete asjaolude üle, esiteks et käes on kaunis juuni, millele eelnes veel kaunim maikuu, ja üle pika aja tunnen, et suvi ei ole kaugel, pärast aastapikkust talve olen leidmas õnne soojuses. rõõm.

teiseks on alanud vanalinnapäevad, mille raames ka toimub laupäeval Maailmapäev, mille raames on võimalus end taas kurssi viia erinevate maailmateemadega. rõõm.

kolmandaks sai AKÜ-l viimaks valmis uus kodukas, kus on MP kohta info ka üleval - http://www.terveilm.net/

neljandaks on külla saabunud mõned GLEN sõbrad tesitpoolt piiri ja see teeb hinge hellaks. rõõm.

viiendaks on Tartus esmaspäeval Kadri fotonäituse avamine, järjekordne GLEN projektijärgne tegevus. rõõm.

kõike seda arvesse võttes - pole kahtlustki, mina olengi "the person of culture". rõõm.

orkut (altervative for facebook etc) told me today - you are the person of culture - mhh, what to do but believe...

there are many things to be happy about; to start from the beginning, june is here and before that i was absorbed by a magnificent may, summer is so coming, after having a winter throughout the year i feel the warmth and i breath in and out and i am simply happy.

secondly, the Tallinn Old Town Days have started, inculding the program, we'll have the Maailmapäev (WorldDay) on saturday, many issues to be discussed and to get involved with.

thirdly, the new website of AKÜ is finally finished, it looks cool and is very informative, if you feel comfortable in estonian language, have a look: http://www.terveilm.net/

to be continued, some of my Glen people are here for the events and that is absolutely more than enjoyable.

last but not the least - Kadri has a photo exhibition on Monday in Tartu, we'll go, we'll see, we'll enjoy. c'est tres bien:)

considering all this, i guess orkut is right, i really might be the person of culture...

KUMU-s - Maailmamuutjate filmifestival

2008-05-16T16:20:00.006+03:00

Me oleme koos-We Are Together (Thina Simunye)

Režissöör: Paul Taylor

UK 2006, 86 min

ME OLEME KOOS - THINA SIMUNYE on tõeliselt ilus üllatusfilm, mis on võitnud järjest mitmetel festivalidel publiku südamed ja pärjatud paljude auhindadega. Maailma suurimal dokumentaalfilmifestivalil Amsterdamis pälvis see nii parima debüütfilmi kui publikuauhinna.

Halvasti öeldes on tegu pisarakiskujaga, ent hea filmi kohta ei taha halvasti ütelda. Paul Taylori debüütfilm on Agape orbudekodust Lõuna-Aafrikas KwaZulu Natal regioonis, mis lisaks vaesusele on üks suurima HIV-nakkuse protsendiga piirkondi maailmas.

Agape keskus on koduks lastele, kellest paljud on kaotanud oma vanemad AIDSile. Ent nendel looduslastel on peale raske mineviku ja siiruse veel midagi väga ilusat, see on koolitamata imeilus hääl. Ja kui sellised lapsed moodustavad koori, siis see kõlab lihtsalt väga võimsalt. Nii võimsalt, et 2003. aastal ülikooli suvevaheajal siia vabatahtlikuks sattunud filmitudeng Paul otsustas panustada oma jõu nende laste aitamiseks. Ta aitab neil välja anda CD ning teeb selle filmi, mis on justkui ülistus nende laste ilusale häälele ja elujõule. Nende laul viib nad teele, millest nad poleks eales osanud unistadagi... Thina Simunye, Singabhomdeni - Me oleme koos, me oleme perekond!

Filmi kommenteerivad Mairi Jüriska (Terve Eesti Sihtasutus, HIV ennetustegevus ettevõtetes) ja Lõuna-Aafrika Vabariigis elanud ja töötanud vabatahtlikud Eneli ja Kadri.

Zulu ja inglise keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

21. mai 2008kell 18:00

www.poff.ee/kumu

10.mai on maailma õiglase kaubanduse päev

2008-05-09T21:32:00.004+03:00

Seitsmendat aastat järjest tähistatakse maikuu teisel laupäeval maailma õiglase kaubanduse päeva, et teadvustada üldsusele laiemalt õiglase kaubanduse idee tähtsust arengumaade väiketalunikele ning kutsuda inimesi üles tarbima teadlikult ja eetiliselt.

Käesoleva aasta teema on õiglane kaubanduse ja keskkond. Kaasaegsel iga hinna eest kasumit taotleval kaubandussüsteemil puudub huvi inimese ja keskkonna vastu. Õiglane kaubandus hoolib inimesest ja keskkonnast. Lisaks väärilisele tasule on keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik tootmine õiglase kaubanduse üks keskseid põhimõtteid. Õiglase kaubanduse organisatsioonid propageerivad loodusvarade säästlikku kasutust, kütust vähe neelavaid tootmismeetodeid ja mahepõllundust. Tõeliselt globaalse ulatusega kampaania julgustab arengumaade tootjaid kasvatama põllumajandussaadusi ka kohaliku turu tarbeks, et sõltuda vähem rahvusvaheliste suurfirmade ettekirjutatud hinnapoliitikast ning tegema pikaajalisi investeeringuid keskkonnasõbralikesse viljelemismeetoditesse. Tarbijaühiskondades teadvustab kampaania inimestele nende tarbimiskäitumise hävitavat mõju keskkonnale ja tarbimisele orienteeritud elustiili otsest mõju kliimamuutustele. Kuigi vaeseimate riikide rahvastik jätab kõige väiksema ökoloogilise jalajälje oma majandustegevuse tulemusena, mõjutavad kliimamuutused ja keskkonna häving just kõige drastilisemalt nende võimalusi ennast toita ja jätkusuutlikult ennast majandada.

Eestis on õiglase kaubanduse ideed tutvustatud laiemalt alates 2006. aastast; täpselt aasta tagasi ühines Eesti ametlikult Fairtrade sertifitseerimissüsteemiga. Hiljutise avaliku arvamuse uuringu ("Avalik arvamus arengukoostööst" TNS Emor, märts 2008) tulemustest selgub, et õiglase kaubanduse mõistet teab 40% elanikkonnast. Arvamusliidrite teadlikkus õiglasest kaubandusest on veelgi suurem - seda teadis 84%
küsitletutest. Pea veerand elanikkonnast ja üle poole arvamusliidritest on valmis ostma või juba ostnud õiglase kaubanduse tooteid.

Maailma õiglase kaubanduse päev sai alguse 2000 Euroopa maailmapoe initsiatiivil, keda ühendab IFAT -- globaalne "alternatiivsete" kaubandusorganisatsioonide võrgustik. IFATi missioon on parandada kõige väiksemate ja marginaalsemate tootjate elatustaset viies kokku arengumaade väiketootjad ja läänemaailma tarbijad ning kosta
maailmakaubanduse reeglite õiglasemaks muutmise eest.

Maailma õiglase kaubanduse päeva koduleht: www.wftday.org
IFATi koduleht: www.ifat.org
Rohkem teavet õiglase kaubanduse ja Fairtrade märgi kohta:
www.fairtrade.ee, www.fairtrade.net

Õiglane kaubandus pildis

2008-05-06T12:39:00.007+03:00

http://www.fairtrade.ee/

Fair Trade project in South Africa

2008-04-21T11:18:00.002+03:00

The main purpose for us working in EMG (Environmental Monitoring Group) based on getting an insight in Fair Trade “business” in South Africa.
EMG is a Cape Town based NGO, established in 1991 and has been active in assisting small-scale rooibos tea farmers in achieving organic and Fair trade certification. More recently EMG helped to set up the Association for Fairness in Trade (AFIT), a network of small-farmers and farm-workers in the Fair Trade system.
...so you see that the basis of learning was advantageous.

The first month was challenging enough, because we had to work closely with Stephen (the director of EMG) and make a research about Fair Trade in South Africa. Basically it meant looking for various information, talking to people, thinking, making some analyses. It meant many long hours in the cold office with tens of cups of rooibos tea. July in South Africa is wintry and cold.

We also got to know one packaging and trading company Fairpackers Ltd. It is an united company with small-scale rooibos producers and a Golden Scrab company which have been involved in packaging rooibos for overseas costumers many years. Fairpackers Ltd is a nice example of how each of its partners owns 33,3% of the company and invests equal amount of money in it. The factory is set up in Cape Town and employes only family members.

The second part of our internship took us to the countryside in Nieuwoudtville where we could work intensivly with the Heiveld Co-op. The work mainly was getting a contact with local small-scale farmers, learning from their work, living together with them to have an adequate view on their life.
The Heiveld Co-op was founded by 14 small-scale farmers of the Suid Bokkeveld community in 2001. Since then the Heiveld has grown to over 40 members today and does its own marketing and exporting of its members rooibos tea.

After some weeks, we had to get back to the city to organise a FTSA (Fair Trade South Africa) „Annual General Meeting“ and an international conference „Southern African Fair Trade Networking Conference“. Why to organise a networking conference? Like Noel Oettle (Chairperson of FTSA) said, the fair trade movement requires a comprehensive networking to extend its influence in southern hemisphere. He also said, that the fair trade concept had developed in a very different way in the south of Africa and its progress had been „unequal and patchy“. So networking seems to be essential for producers who could learn from each other and give support where necessary.
The next morning after the conference we gave the farewell breakfast party for EMG.

The time (3 months) was finished and only now we could feel that there is still loads of work to do and we just got used to the rhythm of south and the spring (which felt like Estonian-hot-summer). And we could do more…but this is the challenge of GLEN internship, to figure out fast what is happening with you in the place so unknown and then learn as much as you can. And then take the energy and the know-how back home and start with GE activities :):):) Mhhh, very smart conclusion for the next GLEN generation ah:)

Vikkerraadio - Huvitaja

2008-04-20T21:49:00.001+03:00

http://www.vikerraadio.ee/helid?main_id=939951

Abiks arenguriigis: karm elu ja südamlikkus käsikäes

2008-04-05T17:21:00.005+03:00

Kuigi see võib kõlada trafaretselt, oli osalemine GLENi projektis minu unistus juba mitu aastat. Ilmselt olin ma valmis minema nö endast kaugemale ja nägema, tundma, hingama õhku, mis on paks teistsugusest/seletamatust/stereotüüpidest/ebaõiglusest, mis on nii kaugel, et sinna minemine juba tundub ebareaalsena.

Teisalt olin valmis muutusteks, mis annab mulle võimaluse näha asju teise nurga alt ja toob maailma mulle selles mõttes lähemale, et mõista muutusi, nähtusi, mille kohta siin põhjas elades ei teki õiget arusaama.

Minu tee viis mind Lõuna-Aafrika Vabariiki, kus osalesin mtü Environmental Monitorig Groupi töös projektiga "Õiglase kaubanduse perspektiivid".

MInu igapäevatööks oli uurimus, mis käsitles õiglase kaubanduse võimalusi Lõuna-Aafrikas. See tähendas kokkupuuteid kohalike väike-farmeritega, kes kasvatavad meilegi tuntud ja väga maitsvat rooiboseteed. Samuti korraldasime koostöökonverentsi, et kaasata ühtsesse süsteemi õiglase kaubandusega tegelejaid nii Lõuna-Aafrikast kui ka naabermaadest. Eriti toredad olid kontaktid, mis tekkisis spontaanselt, lävides kohalikega townshipides (agulites). Me ei põlanud ära töötamist koos kohalike memmedega nende pisikesel põllulapil ja lõime käed julgelt külge, et lasteaiaks konstrueeritud metallmonstrumit veidigi lastesõbralikumaks muuta.

Ma ei tea, kas on põhjust midagi loota, kui minna nii kaugele, nii erinevasse keskkonda. Pigem tuleb lennukile astuda nii avatud silmil, et kõik mis pärast maandumist sinu sisse hiilib, seda oskaksid õigetesse kanalitesse salvestada, seda mõista, seda analüüsida ja lõpp-kokkuvõttes oled oluliste kogemuste võrra rikkam. Ma ei osanud midagi karta, isegi mitte lõunamaist talve ja tohutut ebaturvalist keskkonda, kumbki neist jättis oma jälje.Aga ma soovisin üle kõige, et minu sealolemine oleks tähtis mitte ainult minule endale, vaid ka organisatsioonile, kelle heaks ja jaoks ma töötasin. Ma tahtsin õppida kõige kohta, mis oli minu oma 3,5kuud.

Kohalikud jäävad sinu jaoks täpselt nii kaugele, kui sa ise soovid. Mina sellist pealesurutud sõbralikkust küll ei kohanud nagu araabia- maades näiteks, kus kõik peale tere ütlemist kohe su parimad sõbrad on jne.
Lõuna-Aafriklased lasevad mõnes mõttes sul end tõestada ja kui sa oled ületanud barjääri, mis sind nende jaoks teistest turistidest eristab, vat alles siis saab rääkida üksteise tundma õppimisest. Ja kui sa kuulud nende hulka, siis on sul taskus suguvõsa kõikide liikmete küllakutsed:)

Ma õppisin sellest töökogemusest palju, eelkõige selle kohta, et kui tähtis on koos töötada inimestega, kes sulle korda lähevad ja kes sinuga ühes suunas liiguvad, EMG on tõeline näide sellest, kuidas üks MTÜ tegeleb küsimustega, mis neid ennast inspireerivad ja mis neile korda lähevad.
Minu sees muutus maailma tähtsus palju olulisemaks, on hea tajuda, et maailm minu ümber on üks süsteem ja me kõik mõjutame üksteist.

Ega ma sinna midagi „ära tegema” ei läinud, ikka läksin sinna, et koos ühe võõra rahvaga kasvada, nendega koos ühte õhku hingata, aru saada endast ja neist.

Ma usun, et Lõuna-Aafrikas elamine andis mulle loomulikult juurde seda särtsu, mis Eestis elades pahatihti ära kaob. Kauge maa energia paneb meid kõiki teistmoodi hingama:)

Artikkel aprillikuises ajakirjas Marie Claire (lk 62-67), lisaks veel Kadri, Birgiti ja Kullari jutud.

ReNew 2008 Slovenia

2008-04-04T17:05:00.006+03:00

Aafrikas vabatahtlikuna maailma parandamas

2008-01-25T16:15:00.000+02:00

25.01.2008 Eesti Päevaleht
kirjutas Mart Niineste

Eestlanna Eneli Meresmaa käis Lõuna-Aafrika Vabariigis vabatahtlikuna töötamas.

“Pole mõtet muretseda sellepärast, mis on või oli halvasti. Samuti pole mõtet muretseda sellepärast, mis tuleb,” võtab Eneli Aafrika kreedo kokku.
Lõuna-Aafrika Vabariik on kontrastide maa. Ja mitte ainult sellepärast, et seal elab mitut värvi inimesi. See on riik, kus linnad on dÏunglid ja külades valitseb kõrvaltvaataja pilgu jaoks primitiivne-pastoraalne idüll. Iga viies inimene põeb aidsi, kuid töö, mis toob leiva lauale, käib alati laulu saatel. Pärast pimedat on ohtlik väljas käia, kuid päikseloojang on künkaharjalt vaadates eriti ilus.

Vabatahtlik, mitte ametnik

Eneli töötas seal GLEN-programmi raames. Üleeuroopalise ettevõtmise eesmärk on saata heaoluühiskonna noori arengumaadesse abitöödele, veenmaks neid, et poole kilo kohvi saamiseks tuleb põllul päikese käes pikalt rassida ning banaanid ei kasva Selveri puuviljaletis.
Eneli osales tänu programmile mittetulundusühingu töös, mis tegeles õiglase kaubanduse arendamisega. “Nad ühendavad tootjaid, vahendavad infot ja konsulteerivad farmereid juriidilistes küsimustes,” selgitab ta organisatsiooni ülesannet.

“Aga ma ei olnud ametnik, vaid vabatahtlik,” rõhutab ta ning meenutab, et rohujuuretasandi kogemust – elu ilma vee ja elektrita farmis, kuhu esimene traktor osteti paari aasta eest – oli unikaalne. “Ma teeks seda iga kell uuesti,” sõnab ta õhinaga.

Aktiivse ja uudishimuliku inimesena lõi Eneli kaasa veel kahes projektis. Neist esimene tegeles lasteaedadega. “Lasteaed on pikk konteiner, kus lapsed mängivad, söövad, magavad ja valmistavad end kooliks ette,” meenutab Eneli. Tema ülesanne oli lastega tegeleda ning konteinerit lastesõbralikumaks kujundada. Teine projekt viis Eneli kokku memmedega. Koos nendega haris ta aiamaid, mis asendavad LAV-is sotsiaaltoetusi.

“Nendega tuttavaks saamine võtab natuke aega.” Aga kui teatav psühholoogiline piir on ületatud, on sõber nagu sõber ikka, resümeerib Eneli.

Vabatahtlike võimalused

•• Maailmahariduse projekt GLEN. Eestis viib seda ellu MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Kolmekuulistes kogukonnaprojektides osalevad viis Eesti noort, kel on võimalik teha oma erialast tööd ühes arenguriigis. Eestlased on GLEN-is aastast 2004, 13 eestlast on käinud Malawis, Ghanas, Ugandas, LAV-is, Sambias, Gruusias, Indias, Kamerunis. Tänavu saavad 21–30-aastased kandideerida 25. jaanuarini viide GLEN-projekti. Vaata: www. terveilm.net.

http://www.epl.ee/artikkel/416033

Ekstreemsused Mustal Mandril

2008-01-25T16:09:00.001+02:00

07.12.2007 Äripäev

kirjutas Signe Sillasoo

Vabatahtlikuna ja vahetusõpilasena veedetud aeg Lõuna-Aafrika Vabariigis on Eneli Meresmaa ja Ireena Schmidti elu heas mõttes pea peale pööranud. Lõpparvet ei kavatse kumbki neiu Musta Mandriga teha.
Juba kolm aastat tagasi Aafrikasse minemise mõtteid mõlgutanud Eneli võttis asja selle aasta alguses põhjalikumalt käsile. Organisatsiooni Arengukoostöö Ümarlaud kaudu Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) juuli lõpust novembrini vabatahtlikku tööd teinud neiut Eesti ja Aafrika kontrastid ei kohutanud.
Ettevalmistustöö totaalselt teise kultuuriruumi minemiseks oli neiu sõnul pikk ja põhjalik. "Meid valmistati seal toimuvaks ette kahel seminaril, millest üks toimus märtsis, teine juunis," selgitab neiu. "Ülevaade anti kõigest, mis seal ette võib tulla: meditsiinist, elust-olust, ajaloost, sõdadest ja vaesusest," mainib ta. Midagi juhuse hooleks naljalt ei jäetud, sest sealne lokkav kitsikus, inimõiguste rikkumine ja elamine võivad turvalisest ja hästi elavast Euroopast tulijale suure šoki põhjustada.
LAVis töötades keskendus Eneli õiglase kaubanduse teemadele ja sai aimu probleemidest, millega Eesti inimesed kunagi kokku ei puutu. Mure, et rikas Euroopa maksab Aafrika kaupmeestelt veine, puuvilju ja muid tooteid kokku ostes naeruväärselt madalat hinda, mis on kordades väiksem kui tootmiskulu, ei aita Musta Mandri niigi kehva olukorra parandamisele absoluutselt kaasa, pigem vastupidi. Üleolek ja ebaõiglase äri ajamine on jätnud Eneli sõnul aafriklased näljasurma ootama. Ent olukord pole lootusetu, iga väiksemgi püüe sealset olukorda parandada on neiu kinnitusel kohalike poolt väga tervitatav.
Ka Ireena Schmidti, hetkel teist korda maailma kuklapoolel viibivat Eesti tütarlast, sealne elu-olu esimesel korral ei kohutanud. Pigem vastupidi, jaanuaris LAVis juveelidisaini õppima asuv neiu on õnnelik, et saab peagi asuda studeerima oma ala professionaalide käe all. "Õppesüsteemi kõige suurem erinevus on distsipliin. Tundide ajal õpetajale vastu ei räägita. Viisakusreeglitest peetakse siin rangelt kinni," selgitab samas riigis varem vahetusõpilasena käinud neiu.
Nagu ühest suust kinnitavad nii Ireena kui ka Eneli, et diskrimineerimine ning valgete ja mustade vaheline konflikt on riigis endiselt väga suur.
"Vahel tunnen puudust privileegist tänaval telefoniga rääkida või õhtul kell 21.00 bussiga koju sõita. Need ohvrid tuleb tuua, kui siin tahad elada," mainib Ireena.
Naerusuiselt kinnitab aga Eneli, et sinna minemist ei tasu karta, sest kõik miinused korvab meeletult kaunis loodus, südamlikud ja lihtsad inimesed, võimalus ise midagi ära teha ning ennast rohkem tundma õppida. Seal nähtut ja kogetut plaanib Eneli kodumaal edasi anda.

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3792/rubr_noored

Vabatahtlikuna tööle arengumaadesse

2007-12-09T22:45:00.000+02:00

GLEN on Euroopa Liidu üheteistkümne liikmesriigi (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Prantsusmaa, Malta, Austria) kodanikuühenduste ning Saksa maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni ASA koostööprojekt. Eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel

Kui :

Sa oled 21-30-aastane;

Sul on Eesti kodakondsus;

Sul on projektile vastav hariduslik või erialane taust;

Sa valdad vabalt inglise keelt;

siis oled oodatud kandideerima osalemaks järgnevates projektides:

1) Gruusia: Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

2) Kambodža: Infotehnoloogia rakendamine puudustkannatavate noorte heaks

3) Keenia: Kohalikule kogukonnale tuginev linnaplaneerimine

4) Lõuna Aafrika Vabariik: Õiglane kaubandus

5) Tansaania: HIV/AIDS ja seksuaaltervise õpetus noortele (NB! Manus Tanzania)

NB! Konkursil ei saa osaleda isikud, kes on seotud GLEN projekti koordineerimisega.

Osalemiseks täida inglise keeles avaldus ning saada meiliaadressile: info@terveilm.net ja posti teel aadressile:

GLEN projekt

Arengukoostöö Ümarlaud

Suur Karja 23

Tallinn, 10148

KANDIDEERIMISE TÄHTAEG: 25. jaanuar 2008

Alates 2004. aastast on 13 eesti noort osalenud erinevates GLEN projektides. Eesti-poolne partnerorganisatisioon GLEN võrgustikus on Arengukoostöö Ümarlaud ning projekti rahastab Eesti Välisministeerium. Kuidas GLEN toimib? GLEN osaleja panustab vabatahtlikuna koos eri rahvusest tandemikaaslasega 3 kuud kestva projekti elluviimisesse. 2008. aasta kevadel tuleb osalejal läbida 2 ettevalmistavat seminari, seejärel toimub lähetus arenguriiki. Sellele järgneb koostöö Arengukoostöö Ümarlauaga maailmahariduse edendamisel. Projektis osalemise kulud (kindlustus, reisikulud, stipendium) kaetakse. Loe rohkem: http://www.glen-europe.org/

vaikselt lõpetan...

2007-12-03T12:44:00.000+02:00

Kuna aeg ei halasta ja ma pole siiani osanud kuidagi oma Aafrika kogemust kokku võtta, siis vaikselt lõpetan ja lisan veel lõike kirjavahetusest kodustega...selline teine viis, et öelda, et kõik on hästi...

Alguses…
“..jäime Nataschaga kahekesi veel kontorisse, boss usaldas meid juba eelmisel nädalal, nii et oskame alarmi peale panna jne:) päeva ajal väga ei jõua blogi ega kirju kirjutada ja see arvuti, mis minu kasutuses on, on niiiiiiii aeglane, et ma enam ei üritagi. Täna hommikul näiteks tegin talle 3 restarti enne kui üldse looma hakkas:) ja veel, homme sõidame linnast välja, sest homme on naistepäev ja tööle ei pea tulema ja reede lunisime vabaks, sõidame hea lootuse neeme juurde, pingviinid, vaalad, ahvid...uhhhh...saab olema vaga põnev...”

Vahepeal:
“…pühapäeval käisin kirikus:) no kirik ei olnud arhitektuurilises mõttes kirik, sest inimesed kogunevad lihtsalt ühte suurde ruumi ja peavad oma jutlusi ja asjaajamisi seal. Aga see oli kristlik liikumine ja ma tahtsin lihtsalt näha ja kogeda et mis ja mida ja kuidas. Alguses mängis bänd, päris ägedalt, lauldi kristlikke laule, aga ei olnud selline eesti joig, vaid päris pop, kõik seisid ja tantsisid...mina ka:):):) see osa kogu tseremooniast oli väga tore. Siis tervitati uusi liikmeid, väga sõbralikult, neid õnnistati, pandi käed nende peale ja loeti lühike palve. Peale seda tuli jutluse pidaja: sel korral rääkis "holy spirit" - Püha Vaimu teemadel. Appikene, milline innustunud mees, elas oma sõnadele nii kaasa, oli tunne nagu vaataks mingit tõsisit teatrietendust. vahepeal kostus rahva hulgast heakskiitev "yeah" ja “hallelujah”, tõsteti käsi üles ja no ma ei tea...veidi oli selline sekti sattunud tunne, nagu Borati filmis. Nats hakkas hirmus. Aga kogemuse sain kätte. vot, aga ma ikka otsin selliseid veidrad kohtumisi, siis on rohkem rääkida ka:):) näiteks kohtusin ka presidendi turvamehega:) oli tore mees, ja ei küsinud kohe et ohh, kus see Eesti on, nats tundis asja, vohh, selline teadjam turva, eks president saab teadjamaid mehi valida:)

Lõpupoole:
“…On nats aega, et sulle kirjutada. Ajal on siin teine mõiste ja kontakti saamine inimestega pisut raskendatud....aga see et ma endast märku ei anna, ei tähenda kohe et midagi on halvasti...pole miskit halba...kõik on suurepärane...suvi tuli ja päike on meil ja inimesed on head... Kõik toimib, olen harjunud inimeste ja süsteemiga, ja see on nats halvasti, sest nii vähe on veel jäänud siin olla, alles nüüd tuleb tunne, et võiks kasvõi mägesid liigutada...kõik on omane...”

conclusions

2007-11-17T19:26:00.001+02:00

täna oli mu meiliboxis järgmine kiri: "do you want to have an average to small penis all of your life?"...mhmm...mõtlen, et äkki reageeriks...et vastaks: "it's none of your business but yes please"...ja kas siis mõistatuslikul kombel veel keegi mulle omakorda vastaks nõuandega, et mida siis teha...vaevalt...niisiis istun ja vaevan oma pead selle üle, et mis siis siin ilmas kellelgi tähtis on? mulle on oluline mina ja sina...ja see, et ma saaksin minust ja sinust õigesti aru...mulle on oluline mu ümber olev maailm ja mina selle sees, minu vabadus seal ringi tuhnida...mulle on oluline üks kauge maa...ma tean, et ma pole lõpetanud oma peatükki Lõuna-Aafrika kohta...justkui kõik mu seesolevad sõnad on kusagile kinni jäänud...mida ma siis lõppkokkuvõttes kogesin/läbi elasin/tundsin/nägin/kuulsin/katsusin? Kõike ja mittemidagi...3,5 kuud on niivõrd lühike aeg, et kõigest aru saada, nii aru saada, et see oleks adekvaatne...ma õppisin palju, eelkõige selle kohta, et kui tähtis on koos töötada inimestega, kes sulle korda lähevad ja kes sinuga ühes suunas liiguvad, EMG on tõeline näide sellest, kuidas üks MTÜ tegeleb küsimustega, mis neid ennast inspireerivad ja mis neile korda lähevad...rohkem infot nende kohta: http://www.emg.org.za/... inimesed minu ümber...nagu teada elab lõuna aafrikas vikerkaare rahvus, mis tähendab, et ühisel maalapil peavad koos eksisteerima erineva tausta ja nahavärviga inimesed...tihtipeale arvatakse et enamus selle maa elanikest on valged...ei ole, valgeid on kogu elanikkonna kohta vaid 30%...ja üleüldse tundub mulle, et selline rassiküsimus on pigem ületähtsustatud nende endi poolt...kuhu iganes sa ei lähe, tajud sa, et kellegi pilk paneb su pelgalt paika sinu nahavärvuse järgi...mis mõnes mõttes on arusaadav, aga minule kui üsna (ma arvan vähemalt) tolerantse maailmavaatega noorele inimesele muutus see üsna koormavaks ja ma tundsin et pikapeale kogu nn.ehe suhe ümberkaudsete inimestega baseerus piiritunnetusega suhtlusel...ettevaatlikkus on märksõna niikuinii...Lõuna Aafrika loodus seevastu (eriti kui teile meeldivad mäed) paneb suu kinni juba esimesel kokkupuutel, sa võid näha lopsakaid rohelisi piirkondi, siniseid mägesid, poolkõrb-liivavälju, no mis iganes...ja kõik see paneb jahmatama...kui on veel võimalust näha põhja-kapimaa päieseloojangut, siis on kõik unistused täitunud:) ja kui Krugeri rahvuslikus pargis kõnnivad elevandid sinu auto eest mööda ja lõvid tervituseks oma suursugusust näitavad ja kui päike on soe ja ükski malaaria-sääsk sind ei hammusta, siis oled ka õnnega koos:) ma ei arva, et Lõuna Aafrika on turismisihtpunktiks (eriti veel perega) kõige õigem koht, aga iseenda avastamiseks on see koht küll, kuhu minna...seal tulevad esile küll need põhitõed, mille oled oma turvalises euroopa kodus minetanud, kaotanud või unustanud...vot, ja nii ongi, jätkan teine hetk, seniks aga vaadake pilte, olen lisanud uusi fotosid oma galeriisse...

i got an e-mail today which said: "do you want to have an average to small penis all of your life?...ehmm..i thought i should react and answer " it's none of your business but yes please"...and i was thinking if i get another reply with the magic answer how to achieve this...hardly...so i sit here and think that so many different things matter to people...for me i matter and you...and that i could understand you and me right...and the world around me matters and my freedom to search my answers in it...and one very far far away country matters...i know that i haven't completed my chapter about South Africa...as if all the words are stucked in me...so what did i actually experience/learn/see/hear/touch in there? Everything and nothing at all i would say...3,5 months is such a short time to get it right...i learned how important it is to work with people you really like and admire...EMG is an example of one ngo which just works with the questions which matter and inspire them...if you need more info: http://www.emg.org.za/... what else? people in general...South Africa has a rainbow nation which means that so different types of people have to exsist in one land...it's a false idea, that most of them are white people, no, white people have only 30% of the population...and it seems to me that the question of race is a big issue in between themselves, the south african nation and they make a big deal out of this...it is still hard to value each other because of the history...well, can understand it in a way but it is not easy, cause everywhere you go you've put in the box named by the colour of your skin...you just need to be careful...whenever you go, whatever you do...the nature of SA is grand, i mean you can see so many varieties of it, the mountains, the green fields, the deserted area...whatever...it's just amazing...and if you have a possibility to look at the sunset in Dobbelarskoop, then you might call yourself especially lucky...and if you have been greeted by the elephants passing by in Kruger National Park or the lions hunting impalas and if you enjoy the sun and if you haven't been bitten by the malaria-mosquito, then just feel great...i don't think SA is a mainstream touristic area to visit with your family, it's rather an area where you can find yourself again enjoying adventures...you'll find the reasons if you are looking for them and you'll find the answers if you are careful enough...you'll find the things you lost in your safe european home...well, i'll stop, will continue one of whose days...til then have a look at my gallery as i have added some more pictures...

Lõuna-Aafrika kronoloogia

2007-11-06T16:39:00.000+02:00

4.sajand – Bantu-inimeste saabumine ja kohanemine põliselanike San ja Khoikoi inimestega
1480-ndad – portugaallane, Bartholomeu Dias, on esimene eurooplane, kes sõidab ümber Aafrika lõunapoolse tipu
1497 – portugaallane Vasco de Gama maabub Natali rannal
1652 – Jan van Riebeek, Hollandi- Ida-India Kompanii esindaja, avastab Cape Koloonia Table Bays
1795 – Britid võtavad Cape Koloonia hollandlastelt endale. Territoorium tagastatakse hollandlastele 1803; loovutatakse taaskord brittidele 1806
1816-1826 – Shaka Zulu avastab ja suurendab Zulu impeeriumi, loob endale muljetavaldava armee
1835-1840 – Buurid lahkuvad Cape Kolooniast ja avastavad Orange Free State’i ning Transvaali
1852 – britid tagavad piiratud omavalitsuse Transvaalis
1856 – Natal eraldub Cape Kolooniast
1850ndate lõpus – Buurid kuulutavad Transvaali vabariigiks
1867 – Kimberly’s avastatakse teemandid
1877 – britid annekteerivad Transvaali
1879 – britid allutavad Zulud Natalis
1880 – 81 – buuride vastuhakk brittidele, esimene Anglo-Boeri sõda. Konflikt lõppeb rahu sobitamisega. Transvaalist saab taas vabariik
1880ndate keskel – Transvaalis avastatakse kuld
1899 – briti väed kogunevad Transvaali piiril ja nad ignoreerivad laialiminemise ultimaatiumit. Algab teine Anglo-Boeri sõda.
1902 – sõda lõppeb ja Transvaal ning Orange Free State liidetakse briti kolooniaga
1910 – Lõuna-Aafrika Ühenduse loomine (Cape, Natal, Transvaal, Orange Free State)
1912 – ANC loomine (algul Native National Congress, hiljem, African National Congress)
1913 – Land Act tutvustamine, et ennetada mustanahliste maaostu (välja arvatud neil, kes elavad Cape Provinces)
1914 – National Party loomine
1918 – Secret Broederbondi loomine, et eelistada Afrikaane
1919 – South West Africa (Namiibia) liidetakse Lõuna-Aafrika administratsiooniga
1948 – Apartheidi poliitika võetakse kasutusele kui National Party saab võimu endale
1950 – rahvastik jaguneb rassi järgi, Group Areas Act eraldab musti valgetest. Kommunistlik partei keelustatakse seadusega. ANC vastab kodaniku allumatuse kampaaniaga, seda juhib Nelson Mandela
1961 – 70 mustanahalist demonstraatorit tapetakse Sharpevilles. ANC keelustatakse seadusega.
1961 – kuulutatakse välja Lõuna-Aafrika Vabariik. Mandela juhib ANC-d
1960ndad – rahvusvaheline surve valitsuse vastu algab, Lõuna-Aafrika jäetakse välja Olümpiamängudest
1964 – ANC juht Nelson Mandela mõistetakse süüdi ja karistatakse eluaegse vangistusega
1966 september – peaministri Hendrik Verwoerdi mõrvamine
1970ndad – üle 3 miljoni inimese sunnitakse elama townshippides
1976 – üle 600 inimese sai surma seoses mustanahaliste protestiaktiga Sowetos
1984 – 89 – townshippide ülestõus
1989 – FW de Klerk asendab president PW Bothat ja kohtub Mandelaga. Paljud ANC aktivistid vabastatakse
1990 – ANC seadustatakse, Mandela vabastatakse peale 27 aastat vanglas viibimist, Namiibia saab vabaks
1991 – uue põhikirja kokkulepe
1994 aprill – ANC võidab esimesed non-racial valimised. Mandelast saab president, valitsus moodustatakse, SA saab koha UN General Assemblys peale 20 aastat.
1996 – piiskop Desmond Tutu alustab inimõiguste vastaste tegude ülestoomist.
Võetakse vastu uus konstitutsioon. National Party tõmbub tagasi, sest et neid on ignoreeritud
1999 – ANC võidab valimised, presidendiks saab Thabo Mbeki
2000 detsember – ANC võidab ka kohalikud valimised.
2001 aprill – algab tõsine aidsi vastane võitlus
2001 september – Durbanis UN rassi konverents
2001 detsember – Peakohus kohustab aidis ravimite andmist rasedatele
2003 mai – 91.aastane Walter Sisulu sureb (Mandela mentor, oli vanglas 26 aastat)
2004 aprill – ANC võidab valimised ja Thabo Mbeki jätkab presidendina
2005 – tahetakse muuta Pretoria nime Tshwaneks
2005 juuni – Thabo Mbeki vallandab Jacob Zuma korruptsiooni tõttu
2005 august – kusagil 100 000 kullakaevajate streik palga väiksuse tõttu
2006 mai – Jacob Zuma mõistetakse õigeks
2006 – esimene maa Aafrikas ja viies maailmas, kes lubab omasooliste liitu
2007 mai – Kaplinna linnapeaks saab Helen Zille, esimene opositsiooni juht (Democratic Alliance DA)
2007 juuni – tuhandete “public-sector” tööliste streik, mis kestab 4 nädalat

2007 juuli - Lõuna-Aafrikasse saabub GLEN vabathtlik Eneli Meresmaa:)

rugby

2007-10-20T23:52:00.000+03:00

johannesburg on hiiglasuur, joudsime eile hilisohtul...lend jai 1 tund hiljaks + tiirutasime johannesburgi kohal oma teine tund tormi tottu, seega 2 tunnine lend pikenes kahe tunni vorra, bon, nuud oleme siin...endiselt ja ikka ja jalle on ohutus siin maal prioriteet...diamond diggersi packpackersi meeskond utles vaid, et arge kesklinna minge...mhh..kull aga joudsime kulastada apartheidi muuseumi, mis annab hea ulevaate verisest ja ulekohutsest ajaloost...rugby on louna-aafriklaste mang, tanase finaalmangu inglismaa vastu nad voitsid ja kogu maa hoiskab nagu siis kui eestlased paar korda suusavoistluste ajal higised poidlad peopesast vabastavad ja Lembitu Kuuse kommentaar: meie Andrus! televiisori kastist valja huppab...nii on...louna-aafrika voitles vapralt:) homme soidame svaasimaale...hasti!

johannesburg is huge, we just arrived late last night after the 2 hours delay cause the storm was so strong and we could not land, instead we just made rounds above this city...well, we are here now...the safety is priority and the staff of Diamond Diggers just simply said: do not go to the citycentre...pffff...still we visited the apartheid museum and got a pretty clear picture of the history...rugby is the game of south-africa, noone who knows this sport (can not really say that estonia is a big rugby country) has a doubt in that...there was a final game today: south africa vs england and SA won without any hesitation and the whole country is celebrateing the way we do in estonia if we have got one of the few medals in the skiing competitions:) bon, i will as well, feel a bit south african myself at the moment:) tomorrow we will head to swaziland...the adventure is just about to start!

hamble kahle...

2007-10-18T15:12:00.000+03:00

mõnikord on mõned fotod eluilulised, võibolla iluelulised...aafrika on ilus...avastasin, et ega ma pole oluliselt palju igapäeva tegemisi kirjeldanud, ja ega te lõuna-aafrikast selget pilti pole saanud ja tööst on teil ehk pelk kujutlus...ma ei teagi miks nii on...osalt ehk seetõttu, et kõik need 3 kuud on möödunud nii intensiivselt, et aega kirjatööks, eriti veel analüüsivaks, pole olnud...siirad vabandused...aga eks ma tulen tagasi ja siis...:) täna on mu viimane "tööpäev"...FTSA AGM (Fair Trade South Africa Annual General Meeting) ja networking conference on läbi...olid äärmiselt põnevad päevad...aseminister agrikultuuri ja teaduse alal mainis oma kõnes 2 korda Eestit:):):) eks ma tegin ikka eeltööd kõvasti...jah...täna hilisõhtul pakin asjad ja homme sõidame jo'burgi, sealt edasi svaasimaale, krugeri rahvusparki ja siis tagasi kaplinna paariks päevaks...kõik läheb liiga kiirelt...aga kõik on hästi...olen õnnega üle valatud...

some photos are incredible, full of the hidden treasures...africa is full of hidden treasures...i realised that i haven't actually written much about the people, country, my work...apologies...guess these 3 months have been so intensive, that the time, to make analytical writings, hasn't been exsistant at all...it's my last day at work today,the AGM meeting and Conference went well, the deputy minister of agriculture and science mentioned Estonia twice in his speech:) mhhh...i did a lot of promotion:) i'll be packing my things tonight and fly to jo'burg tomorrow, from there to swaziland, kruger national park and in the beginning of november is my flight back to Europe...mhhh...it's fast now...

anyway, to make it up to you, i will just add here some things that has amazed me and natascha during our stay, so stay tuned!

SABC – well, you all know how we became TV stars in South Africa ah? It’s just one of those days you are wandering around Nieuwoudtville, in an aloe -“forest”, basically alone, thinking your thoughts, appreciating the quietness and suddenly the TV is looking for you to make an interview with your for the morning show…waw, I mean, this is one of the reasons we came here, right?

Dobbelarskoop - Hendrik’s farm is the place that showed us again how we value the simplicity of being. The days we spent there will always stay with us as an example of coping without electricity, tap water, cell-phone connection, European standard-toilet:) and it was marvelous!

The weather – what is it? – We imagined Africa (stereotypes, we know!) to be a warm place…hahh…guess again…

Minibuses – waaw, R3.50 from Obs to town, quick, crowded, with the messages “love them all but trust no one”…we’ll try that!

Is fair trade really fair? Question – mhmmm, after exploring the Fair Trade world here and talking to many people, we finally end up with the question to what we don’t know the answer anymore…thanks for that ah?

Magwinya – uhhhh, fat food is one of the key-words here I suppose, but nothing to do, the magwinyas you get from Philippi or Khayelitsha or Nyanga are so delicious…mmmm...

Abalimi gardens – we did take part of some other projects while being here and working with mamas in these gardens is a privilege itself…

Noluthando crèche – another experience, another life…mhmm…children are cute anyway, wherever you go…

Change-the-language nation – hello, how are you, I’m fine and you and continue in Afrikaans…molo, kunjani…continue in English…it’s lovely and you are lucky to hear these mixed conversation every day…it’s really fantastic and gives a bit of sparkle in your day…

EMG – a bunch of lovely inspiring people...

oktoobrikuu-tuul

2007-10-11T15:29:00.001+03:00

oleme kaplinnas tagasi, juba nädal aega...kõik on justkui nii nagu enne aga väga erinev ka...kui oleks vähekenegi võimalust, siis jääks siia ja teeks veidi tööd, mida kogu meie kollektiiv näib nautivat täiel rinnal...EMG on väike kogukond mtü inimesi, kes kõik ja üheskoos rühivad ühise eesmärgi nimel...parema maailma nimel... ja see näib nii inspireeriv ja just seetõttu tahakski siia jääda, nende keskele...me vahetasime ühtlasi ka oma kodu James str. Rosebankí vastu, mis ongi hea, sest pidev liikumine mõjub hingele ergastavalt...vaikselt hakkab aga aeg otsa saama...järgmisel nädalal oleme konverentsil ja reede hommikul teeme piduliku hommikusöögi oma hubases kontoris...ja siis sõidame nataschaga jo'burgi, mis sealt edasi saab, seda ei tea...vaatab...

we're back in cape town already for a week now, it all seems familiar but different as well...if it could be a possibility, i would stay here and work for EMG as the team is inspireing and lifts my enthusiasm while moving towards the better world...our house in james str. is exsisting without us now...we left to Rosebank to live together with Isabel and that's more than fine...our project is just about finishing, we'll have the fair trade conference next week and on friday morning we'll make the farewell breakfast for our colleauges...after that we'll fly to jo'burg with natascha and then we'll see how it all goes...still lovin' it!:)

my africa

2007-10-05T14:13:00.000+03:00

kõik fotod on tehtud GLEN projektiga seotud inimeste poolt...nautige!

all the photos are made by the GLEN people involved in our project...enjoy!

oompie hen-land

2007-10-03T12:46:00.000+03:00

Reede, pakid asjad, istud ja motled et mida kull kaasa votta kohta kus sa pole kunagi kainud ja mille kohta sa ei oska midagi kusida ka…lahed tundmatusse kohta…istud ja motled…kaid poes ja ostad soogi ja vee…dobbelarskoop asub 62 km nieuwoudtvillest eemal…hendrik ja bennet tulevad sulle jargi kella nelja paiku…istud bakkie kastis, soidad 1,5 tundi ja tunned et suu on lahti kogu aeg, sest umbruskond peidab endas ilu, mida tajud oma ei-tea-mitmenda meelega…northern cape on magine, liivane, poolkorb...paike korvetab...puid ei ole, on ainult liivased valjad...jouame kohta, kus veedame oma jargmised paevad...sanna (hendriku naine) tuleb meid tervitama ja naitab, kus magame ja suua teha saame...magame vaikeses hutis ja soogikorrad tuleb teha valjas lokke peal, mis on umbritsetud roo-aiaga...elektrit pole, kraaniveest void ainult unistada, wc on kusiganes poosa voi kunka taga, telefoniuhendust muu maailmaga pole olemas...no saab olema kogemus...pimedaks laheb juba kell pool kaheksa ja kuna paev on olnud pikk ja vasitav, siis heidad voodisse juba kella kaheksa paiku...no on veider...hendrik laheb oma perega 5 km kaugusel olevasse koju, meile on eraldatud vaid nn.kulalistemaja...oised haaled on ponevad, tuul, mis raputab katust, pornikad, sitikad jms laulavad...suled silmad ja motled et see vist ongi aafrika...
Laupaev...kell kaheksa on donna jube lokke valmis teinud, votame poti ja keedame putru...hendrik tuleb, teeb oma pere meestega omi toid, meie lahme donnaga rooibos teepolde mootma (GPS jne)...rooibos on hetkel kasvuprotsessis...juunis istutati ja alles jaanuaris-veebruaris saab jargmise saagi loigata...ohtul kutsub pererahvas meid oma koju...peale pollutoode kasvatavad nad lambaid...hendrik utleb et neid on tal 200 ringis, ossaa...moned sead ja kanad ja kuked ja kitsed ja eeslid...paevad koosnevad tavaparstest talutoodest...lapsed aitavad niipalju kui saavad, eemalt tulevad 14-aastased voi veidi nooremad tudrukud ja kannavad kotte pea peal, teekond on olnud pikk...enne pimedaks minekut mangivad koik mange...lustides...hiljem istume koogi-hutis lokke umber ja mangime dominod...
Puhapaev on vaba paev...magad pisut kauem ja peale hommikusooki votad ette km-pikkuseid teekonde, maed on umberringi ja paike on soe...tunned et esimest korda on aeg sinu oma...hingad sisse ja valja ja konnid ja motled...ohtul tulevad tahed veel lahemale...istud lokke umber ja vestled elust ja inimestest siin ja seal...
Esmaspaev algab varakult...uued teepollud on vaja ara moota ja peale selle pead huvasti jatma koduseks muutunud hutiga...tana kutsub pererahvas sind oma koju ja seal sa ka oobid...ulim kingitus...koik on hasti...paike loojub ja taevas on oranz ja maed on sinised ja teepollud haigutavad enne pimeduse saabumist...oleme 3 tundi jarjest mooda polde komberdanud, vasinuna, janusena...korb on korb...heidad voodisse ja tunned et ei teagi kas tahad tsivilistatsiooni tagasi minna...
Teisipaeval istud taas bakkie kastis ja tuledki tagasi kusagilt ebareaalusest...hendrik ja sanna kallistavad sind ja kutusvad enda juurde tagasi...ohh...ja nii ongi...lahed mandy juurde, keerad kraani lahti ja motled et waw, vesi voolab sinu tassi nii lihtsalt...oled tanulik selle luksuses eest...lahed dushi alla ja motled, kas dobbelarskoobi higi tasubki maha pesta, sellel on oma eriline tahendus...

Oompie Hen-land is a farm 62 km from nieuwoudtville...in the middle of this semi-desert...we can stay and live with Hendrik and his family in the huts in the middle of nowhere...no electricity, no tap water, no phone connection...the next days we measure the rooibos tea-fields and enjoy the scenery, the quietness, the simplicity of life...there are many things about this place...and i guess it’s the most-africa i can taste while being in south africa...i get used to this way pretty soon and the thought of going back to the civilization makes me nervous while the returning day is getting closer...it’s been a wonderful weekend: the drives with the bakkie and the tractor, children playing til the darkness hits the place, cooking on fire, „toilets” behind the bushes or whatever you can find...stars which are closer than anywhere else...i’ll keep on being surprised...

place of hidden treasures

2007-09-26T12:20:00.000+03:00

Arkan hommikul telefoni helisemise peale, 7.00, puuan silmi avada, aga ei tule valja, silmapealne on taiesti paistes, allergiline nahe utleb Mandy ja annab mulle kohaliku meditsiininaise telefoninumbri, ega ma kohe helistama ei kipu, Bettina annab mulle jahtunud rooibos teed ning ma katan oma silmad sellega, ikkagi naturaalne ja rahustav...eks nais mis saab, ma vaga ei muretse...nieuwoudtville on endiselt maagiline, enamasti mooduvad meist isuzu voi toyota margiga autod ja toomehed seal sees muudkui lehvitavad, ega ei ole nii et kae tudrukuid, lihtsalt inimesed on harjunud koikidele tervitusi saatma...ja see teeb seesmise tunde soojaks...eile tuli kontorisse Hendrik, lahme tema farmi reedel ja jaame sinna teisipaeva hommikuni, majapidamises elektrit vaga ei ole ja seega peame hakkama saama limiteeritud voimalustega, sobib, aafrika hakkab lahemale joudma just siin ja praegu...maed umberringi on aarmiselt rahulikud, istume vaikselt ja lihtsalt vaatleme...maapind hakkab jarjest kuivemaks muutuma, silmnahtavad praod on sees, ilmaasjata ei oelda, et oleme korbepiirkonnas...veel on naha veidi lilli ja rohelust aga seda kauaks enam pole...suvel on magedes ussid, uhh, ja Hendrik utleb et tema farmis on neid ka ja kui nad sind hammustavad, siis tuleb bensiini juua...mhmmm...

My phone is ringing at 7 in the morning, trying to open my eyes but some allergical condition has attacked me and my eyes are very small and hard to open...Mandy gives me a number of the local medical woman but i’m trying to avoid that and instead Bettina is giving me some rooibos tea to cover my eyes with, it works, at least i have a strong faith in it...nieuwoudtville (place of hidden treasures as they promote themselves) is still magical, the passing people are greeting us as we are long-term friends with them...Hendrik came by yesterday, we will go to his farm on friday and work there til tuesday morning, there is not much electricity at his place and the lifestyle has its limits, its simple and that is making us feel more „africa” if i can put it this way...the surrounding here is still worth to be surprised of, the mountains just keep on been quiet and i can’t stop looking at them...the ground is getting drier and drier every day...there is a reason why they call it a desert-area i guess...there are still some green points and flowers but it will go in some days now...there are snakes in the mountains and Hendrik says they are in his farm as well and if they bite you, you just have to drink some petrol...mhmm...sounds „traditional” ehh:):):)

nieuwoudtville

2007-09-20T18:27:00.000+03:00

Kolmas paev Nieuwoudtville’s…astusin koige kuumema eesti suve sisse ja nemad utlevad vaid, et ehh see on koigest kevad…on hea…Nieuwoudtville asub 4 tunni kaugusel kui kiire autoga soita, meie reis kestis pea 8 tundi…raffique oli sobralik minibussijuht…tahtis kogu tee lobiseda aga mina olin nii vasinud...kogusin vaatamata koigele kogu oma tahtejou kokku ja lobisesin vastu, ikka sellest et kus eesti asub ja mis keelt meie mail raagitakse ja palju keskmine palk on ja kui palju autod maksavad ja miks ma liha ei soo:)
Kaplinnast lahkuda oli vaga nukker, teisalt aga tahtsin minema joosta juba esmaspaeva hommikul peale kurbi uudiseid ja pisarate hulka…peale selle pidime utlema head aega sopradele, kes olid pugenud hinge lahedale…uhhh…vaga veider...
Tana aga on juba parem...kula, kus me elame on vaike (1000 elanikku) ja valjad on lilli tais ja ohk on puhas ja tahed on lahedal ja ohtul saab pimedas ringi jalutada, sest on soe ja turvaline…ja koik tulvad tervitades meile tanaval vastu, keset kula on 1 asfaldtee, teised teed on punasemullalist varvi, tahaks kohe seal peal pikutada ja ilusat sinist taevast terve paeva vaadata...kull aga on kuum, ule 30 kraadi...on hea...
Me jaame siia kolmeks nadalaks, internet on harv nahtus, nii et ega ma suurt siin kirjeldada ei saa...tuleb vaid tood teha ja nautida seda mis on...ja see mis on, on suureparane...

The third day in Nieuwoudtville...i’ve entered the hottest estonian summer weather and south africans just smile and say: eneli, this is just the spring:) ehh...lovely...nieuwoudtville is about 4 hours drive from cape town (if to take a good car), but our trip took appr. 8 hours...raffique (minibus driver) just had to pick up and drop by some things and due to this fact the travel was longer...he was a nice guy though...wanted to talk all the time, but as i hadn’t been sleeping much the previuos nights, i felt extremely tired and my eyes were fighting against being open...i still had a long chat with him, about where is estonia and what language i speak and how much is the average salary and how much the cars cost and why i don’t eat meat:)
Leaving cape town was kind of hard, but on the other hand i just needed to run away after hearing the sad news on Monday and crying a lot...as well we said good-bye to the house we lived for 1,5 months and the guys etc etc....strange...
It’s much better today, neiuwoudtville is a small village (1000 inhabitants) and the fields are covered with millions of flowers and the stars are clear in the sky and the air is clean and it’s possible to have a walk in the dark cause it’s warm and safe...i really missed that...all the people greet you in the street...there is only on tard road and the other roads are covered with the red soil which makes it to feel like lying down and just observing the blue sky...but i’s hot...over 30 degrees now...which is really fine after the long winter...and just being here for some hours we bumped into one older guy who actually works in stellenbosch and makes some tours for tourists and he was amazed by the fact that there are two europeans in the middle of nowhere working here, so he was so so amazed that he asked us to call him when we get back to the city and he will make us a free wine tour in stellenboschJJJ wolaaa....no wonder ah:)
We will stay here for 3 weeks, internet is rare so i won’t be able to write much...i’ll just work hard and enjoy whatever is here for me...and it’s more than super...

Soyiso

2007-09-17T16:17:00.000+03:00

Name: Soyiso Mtemekwana

Age: 31 years

Country: South Africa

Profession: intern in EMG (Environmental Monitoring Group)

Family: Living alone in the shack he built himself in Khayelitsha, has a son-9 years old

Breakfast: nothing, cause there is not much to eat, if it is a lucky day he has a sandwich

Soyiso's normal day: he wakes up at 5 in the morning, reads a lot, meets his friends, is interested in politics, he is taking part in some political activities, around 21 o"clock comes back home and reads again, at 22 he goes to sleep

Travelling: no, he doesn't have a passport cause he can't afford it

The place he would really like to go: Venezuela with the boat

Do you feel happy?: "I feel angry cause things in SA are not getting better..."

What would make you happy? : "Being safe makes me happy...this is the most important thing for me..."

How you imagine your life in 5 years? : "I hope to be alive and i hope the politics of this country has improved..."

What comes to your mind when thinking of Europe?: "the world of differences and coping with it..."

Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?: " how you decribe solidarity in the place you are?"

Soyiso was killed this weekend...and i just got to know him...pffffffffffffffffffff........

nosipho

2007-09-14T11:52:00.000+03:00

fezeka oli eile (neljapäeval) tuulise päikese palava pilgu all...töö, mis tarvis teha koosnes sibulate, spinati ja punapeetide istutamisest...mamad olid heas tujus...sõime ära kaks magwinjat ja ma andisn tänutäheks kõikidele memmedele eesti nimed...mamad ise elavad nigelates tingimustes Guguletu townshipis, aiatöö annab neile toidu, peale selle toetavad nad kõik paari-kolme HIV viiruse kandjat...HIV on vaenlane, mille vastu lõuna-aafrika püüab võidelda, aga viimaste uuringute kohaselt on olukord pigem halvenenud...aga inimesed aitavad, isegi siis kui neil endal midagi anda pole...

vaesus tänavatel seevastu paneb aeg-ajalt võpatama...eile oli meie ukse taga mees, alandlikult pöördus meie poole, alandlikult rääkis oma loo, alandlikult vaatas meile otsa...kui olime talle selgitanud, et meil midagi anda pole, muutus tema väga alandlik pilk saatanlikult agressiivseks ja sõnum äärmiselt ebameeldivaks...fredrik ütles: fuck it!...

Green Market ja Green Point Market on päris mõnusad kohad, kus iga kauplejahing aina meeleheast turtsataks...isegi mina tingisin nii mis susises...

last thursday's Fezeka garden smelled with good energy...instead of weeding we could do many more other stuff...and for extra they all gave us xhosa names (well, i must admit that i have 3 already) and in return i gave them all some espacially beautiful estonian names which they wrote down and try to rememeber...so in Guguletu i'm called as Nosipho which basically means a "gift"...

there are still some issues i should protect myself from...there was a guy behind our gate the other day, begging for money...we didn't give him anything and the whole "begger-attitude"changed immediately and the mean words coming from him attacked me the way i wasn't prepared for...had a discussion with fredrik about that late at this night and he said finally: fuck it!

Mahira had promised us and Weziwe that she will learn how to cook during the left-time in South Africa...and she learned well...we tasted delicious tomatoe soup, chicken and curry meal+ a dessert on saturday night in Kuilsriver...waw...respect Malta!!!

And so the days are passing...

uphilile na namhlanje? ewe, ndiphilile kanye.

2007-09-10T12:59:00.000+03:00

Khayelitsha,Scaga-aed...memmed rohivad, istutavad taimi, kastavad, müüvad saaki sisseastujatele/toidu vajajatele...meile antakse tööriistad kätte ja mitme tunni jooksul pistame käe mulda, peenrad saavad umbrohust puhtaks, sedakorda on mul kindad käes ja ükski nõges mind ei ründa...lapsed tulevad mingil hetkel koolist ja hüüavad tervitusi üle aia, naeratavad, lehvitavad...mõned täiskasvanud proovivad meie juures õnne, paluvad meil üht kapsapead üle aia ulatada, aga see ei lähe läbi...Abalimi aiad kuuluvad kogukondadele, ja kõik seal sees olev kuulub neile, enamasti kasvatatakse köögivilju, mida oma pere üleval pidamiseks vaja läheb, kui saak on suurem ja kõik nõus on, siis müüakse teistele...memmed ja taadid räägivad, et pole vaja oodata, mis valitsus nende heaks teha saab, tuleb ise leida võimalusi ära-elamiseks...tööd tuleb teha...mama Veronicaga teeme intervjuu, ta räägib xhosa keeles ja mama Joyce püüab tõlkida...mõlema elurõõmsuse taga peitub ilmatu suur maailm, vaatan ja tunnen kirjeldamatut kadedust...aga samas ka puhast rõõmu selle üle, et olen nende ringi sattunud...Abalimi pole meie projekt, aga Stephen (me boss) ütleb, et kõik, mis meie siinolekut rikastab on teretulnud nähtus ja laseb meid aeg-ajalt kontorist välja:) sel nädalal lähme taas Fezeka aeda, loodetavasti näen mama Mablet...

Diva's on koht, kuhu me aeg-ajalt sisse astume, et juua üks kuum shokolaad, akende peal on päkapikud (ilmselt eelmise aasta jõuludest saadik!)...istume lauda, ja tuleb tüdruk, naerab, hüüab kaugelt et aaa, hot-chocolate girls...mhmm...

Amina (Zainabi ema) saab sel nädalal 50 aastaseks, kuna muslimitel algab paast, siis toimusid pidustused laupäeval, et saaks rohkelt süüa, laulda, tantsida ja lustida (ja mitte tilkagi alkoholi!)...olime Nataschaga piduliste nimekirjas...wolaaa...mmm...ma pole väga kindel kas mul jätkub selle kõige kirjeldamiseks õigeid sõnu...kardan et kõik kirjeldatu muutub mõnevõrra banaalseks...toon ära märksõnad - lambaliha, 4-tunnine karaoke, tantsulustivad memmed, taadid, noored-vanad, puhkpilliorkester, palju lapsi, head inimesed...igatahes on mul nüüd taskus mitukümmend uut küllakutset, uhhh...

Hermanus...pühapäevane vaalajaht kandis vilja, istusime kaljunukil ja lasksime vallatutel vaaladel meile paar näitemängu teha...ja nad tantsisid:):):)

Scaga garden in Khayelitsha...mama's and papa's faces are full of smiles and joy of life, i'm glad that i have had an opportunity to meet them, to work with them and have had a bit of talk with them...all of them believe in themselves, their work, their children...it's not actually our project, but Stephen (our boss) said that if we want to escape from the office from time to time and we find something enriching, then he doesn't really mind...and i'm thankful for that...while weeding we see children coming from the schools, they look at us, they wave to us, they say hello and most importnatly they smile...there is a creche nearby we hear, there are cars with loud music driving by, there are construction works just across the streets and there are mountains and there is the sun...this is our Khayelitsha...

Diva's is the cafe we step in from time to time, we are famous alraedy, cause most of the times we just need a cup of hot chocolate, so the waitresses know from far already what to bring to us:) they laugh and say "aa, the hot chocolate girls"... it makes it "homie"in a way...

Amina is the mother of Zainab and she will be 50 this week...we were invited to her birthday party and experienced the way of celebration with and among them...i'm not sure if i have the right words to explain and express myself to describe it...it was too good to be true...and if to think of it, i'm not really sure if it actually happened...mhhh...it did, i know...

Hermanus is the place we saw the whales who made some little performances for us to make us laugh and say "waw", ohh", and uhh"...:)

thando...bhulowu

2007-09-03T12:02:00.000+03:00

september käes...kodanikud õpilased eestis lähevad kooli....kodanikud tudengid lõuna-aafrikas hingavad kergendatult, sest kevad-vaheaeg algas just nüüd ja praegu...kas pole kummaline? ja päike paistab meil...ühel esmaspäevasel päeval võtad vastu otsuse, et ei lähe kontorisse...helistad sõbrale ning sõidad Philippi townshippi, kus asub väike "konteiner-lasteaed", lapsi on omajagu, vanuses 1-6 ja kõik nad hüüavad "mlungu, mlungu" (valge inimene) ja tulevad ja puudutavad sind ja musitavad su käsi, hetkeks tekib klaustrofoobiline hirm ja tahaks kohe ära joosta, aga siis märkad, et kõik ongi lihtsalt teistmoodi, harjud peale 2 minutit, jooksed nendega välja, laulad, mängid, hullad...konteiner koosneb kolmest toast, põrand on liivane ja lapsed istuvad, söövad ja püherdavad selle peal...ja siis tuleb lõunapaus...lahkume hetkel kui kõik on madratsite peal pikali (lõunauinak) kogu varustuses...vaatad neid ja sosistad "head aega", nad vaatavad oma shokolaadisilmadega sulle otsa, lehvitavad ning saadavad õhusuudlusi...astud tänavale ja su suul on ilmatu suur naeratus...

ühel teisel päeval viib värske abielupaar sind kaplinna vanimasse jazzi-klubisse...mhhh...ruum on inimestest pungil ja nad tantsivad...liiga ilusasti...sinu kõrvale ilmuvad 2 hollandi noorhärrat, kes ilmselgelt "landivad" ilusaid neegritüdrukuid...ohkad ja mõtled, et eurooplastest pääsu pole ka siin...kontsert lõppeb kesköö paiku ja sinu sisse kogunenud energia ei lase sul veel sooja magamiskoti sisse pugeda...lunid Sintut, et minna ja juua üks kuum shokolaad...ta on nõus...hea...kaplinn on öises rüüs, hingad, suled korra silmad ja salvestad kogu oleluse...soovid, et see hetk kestaks igavesti...alles nüüd hakkad tundma, et oled "kodus", üleliigse hirmu ohtude ja riskide ees pistad tagataskusse...üle pika aja lihtsalt tunned et kõik on liiga ilus et olla tõsi...

ühel teistmoodi eelmisel pëval sõidad randa, jooksed lainetes (pff vesi on veel külm), ehitad liivalosse, oled tavaline eestlane, kes läheb pisut pööraseks niipea kui päike on väljas ja veekogu läheduses, lihtsalt oledki üks väike inimene...ronid enne pïkeseloojangut Signal Hilli otsa ja näed jälle hunnitut ilu enda ees ja tunned JÄLLE et oled liiga väike ja see siin on niiiii suur...

september has arrived, beilieve it or not, but yes with the SUN, wolaa...students (some of them) in cape town can enjoy their spring break this week, students in estonia on the contrary start their studies today...everything is upside down here or maybe there...i had a chance to go to Mahira's creche last monady...was an experience which is still in my mind...but the children were amazing (kissing your hands, hugging you, singing and dancing with you), i still picture the last thing i saw just before leaving the place, all of them just started to have their lunch-break-sleep, and they were lying down, looking at my eyes, waving for good-bye and sending me the air-kisses...waw... this is what counts...all the practical arrangements of life of the township children just fades for a second...they are you and you are them...mhhh...

on friday i enjoyed the jazz concert with Zainab and her husband(!), and after that i felt so full of music and good energy which couldn't be hidden under the sleeping bag right away, so i just asked Sintu to go and have a hot chocolate with me which we finally did...mhhh...

so the last week of august turned out to be extra-special, extra-experienced, extra-emotional... feel like having these moments for much more longer than the seconds which pass so quickly...

mama Mable

2007-08-28T17:07:00.000+03:00

tere! kuidas läheb? oh tere-tere, hästi läheb. sinul? naeratad, kõik on hästi...mama Shaba paneb adidased jalga ja läheb oma maalapile peenratöid tegema...mama regina paneb pilgu meile peale ja küsib kas olema valmis. jah oleme küll. võtab nurgast teatud tööriistad ja näitab teeotsa kätte...peenar on umbrohtu ja nõgeseid täis...mäletan ema käest et kõrvenõgesed on tervisele kasulikud, surun hambad kõvasti üksteise vastu ja kannatan...nõges on siinmail küll sitkem kui kusagil mujal...aga townshipist kostub head aafrika muusikat ning 19 meetrine peenar saab täiseti puhtaks peale 3 tundi...mama Mable (84) vaatab töö üle ja kiidab...austusest võtan kastekannud ja kannan need veel tema peenardeni, mille eest ta hoolitseb 5 päeva nädalas...peopesad tulitavad ja on paistes...surun valu kaugele sisemusse ja olen õnnelik, et olen olnud kellelegi väga kasulik...varsti tuleb Nomhle (Justele anti xhosa nimi = beauty = Eneli äärmiselt kade, ah) ja ütleb, et tänaseks aitab, homme jälle...Nomsa (Maria xhosa nimi = grace = Eneli veel kadedam, uhh) ohkab ka, võtab oma koti ja istume beetlesse ja sõidame minema...

hello, how are you? i'm fine and you? smile...mama Shaba puts on her adidas shoes and goes to her small part of the garden...mama regina looks at us, suspiciously and asks if we are ready...ready we say and go (she might think that we have never done this before, ehh)...there is one part of the garden to weed which is full of stinging nettles and noxious plants...my hands are suffering badly but i know it's for the good cause and the music coming from Guguletu township is loud, so it is so much more fun to work like this...and my hands are suffering...after 3 hours we finish...mama Mable (84 years) comes and says it's well done...we smile with natascha...i have so much respect towards mama Mable, so i take her watering can and take it to her piece of land... they all are waiting for us the next time...we promise to come...Maria and Juste got xhosa names and i'm so jelous, guess i have to extort my xhosa friends to give me one also:) Juste is called Nomhle = beauty and Maria is called Nomsa = grace....so you see why i'm jelous???:) pfff... i start to fall in love with this country...and why not, ah???

serious south africa

2007-08-22T17:57:00.000+03:00

The fourth MDG is to reduce the under-five mortality by two thirds from the 1990 figure.
Despite bold policies, more than 70 000 South African children die each year before their fifth birthday.
The reasons of death lead to: HIV/Aids (40%), low birth weight and other perinatal problems (15%), diarrhoea (10%), pneumonia (6%), malnutrition 4%). (www.mrc.ac.za)
The daily newspaper Cape Times says that all this originates in poverty and social and economic exclusion.
The main upstream causes of diarrhoea include lack of breast feeding and inadequate health and environmental services, including water supply, sanitation and hygiene, in particular hand washing with soap.
The author of the article ends it with the words: “government needs to focus less on economic fundamentals and more on the fundamental rights of its people”.

In Khayelitsha (which is a Xhosa name “new home”) live approx. 1 million people. Most of these live in informal settlements (shacks etc) without any water, electricity etc. supply. The people having a formal settlement have a possibility to use 25 l water per day…
Water issues are very important part for khayelitshians as many informal settlers use their water supplies which lead to big water bills, debts etc. There are also many leaks which is not repaired due to the fact that municipality don’t have so many resources or whatever and the people themselves have no means of money to do it themselves.
The City of Cape Town has come up with the idea of pre-paid water meters which has its positive and negative sides, but the memorandum is going on and it’s soon to be decided. This could be a way out for some people but for the others…?

And it seems to me that the whole situation of South Africa is either this or that, there is not an easy way to make a decision which is beneficial to everybody, the diversity of this country is still so big and the gap between rich and poor, woman and men, black and white is still huge.
But I’ll keep on digging in this society, just to be able to understand.

tagurpidi kuu

2007-08-20T15:40:00.000+03:00

äratuskell heliseb täpselt kell 8, piilun vargsi aknast välja, uhh, pilvine, tähendab kontoris on ikka veel väga külm, keskkütte puudumine on ühele põhjamaalasele ikka väga suur põnts...harjun...aga teades et ees ootab keha jäätumisele sarnanev protsess, siis keeran teise külje ja pistan suure varba teki alt välja alles kell 8.37...kontorisse jõudes lubab Zainab, et kevad tuleb, tuleb koos päikesega septembris..ootan...

kuu on siin tagurpidi, poolik "O", mille ülemine ots on ära lõigatud, nii et jane isa õpetatud vanakuu "c" (vene keeles starõj) ei pea siinsetes oludes paika...nii põnev...

muslimite linnaosas mängib puhkpilliorkester, on reede õhtu ja nad harjutavad suuremate pidustuste jaoks, pillimehed kogunevad keset tolmust tänavat ja ümberkaudsed inimesed jooksevad naerulsui seda vaatama/kuulama/selle helide järgi tantsima, mina oma põhjamaaliku olemusega ületan ennast ja kõigutan oma keha ennastunustavalt, sest minu ees on öised mäed, minu kõrval on kõige sõbralikumad inimesed ja minu sisse tungib muusika...Zain ja Zaid (Zainabi 10-aastased kaksikud) on õnnest jõuetud, mis sest et nad on seda korduvalt kogenud, aga nende nägudelt peegeldub taaskohtumise rõõm...ja nad tantsivad...väikesed professionaalid...nii põnev...

Zainabi vanemad kutsuvad meid sööma, taldrikule asetatakse kartul ja liha, nuge ja kahvleid loomulikult pole, seega naeratad magusalt, sest see kõik on seda väärt ja sööd nagu ürgne inime...

my alarm clock is ringing exactly at 8 in the morning, i open my eyes and firstly look outside...mhh...it is cloudy again...meaning the office is still very cold...i miss central heating...really...and as i know that i have many hours to spend in front of my computer, i decide to spend some extra minutes in bed, under my warm planket...at 8.37 comes natascha and i do have to get up...Zainab promises me that spring comes with the warm sun in september...can't wait...

the moon is upside down here, it's half the letter "O" with the upper side cut...uhh...

there is a brass band playing in the place Zainab's parents live on friday night...they are rehasaling for the bigger events coming and therefore gather in the streets and play...people living in this "village" run out, listen and dance...and i dance...there are mountains in front of me, friendly people around me and the music which is all around and inside us...magic...Zain and Zaid (10 year old twins of Zainab) seem to be very happy, even though they have seen it before, even though they have experienced that before, they still keep on smiling and dancing...waw, very professionally indeed...i am in love...

Zainab's parents invite us to eat, there are potatoes and meat and no knives or forks...lovely...i smile and eat like i have never eaten before...

(s)edasi

2007-08-15T13:32:00.000+03:00

love them all but trust noone

2007-08-14T16:16:00.000+03:00

et koju pääseda, tuleb esialgu raudvärav avada, siis trellidega uks, millel on pisike tabalukk ees ja alles siis saab avada ukse, mis viib kollasesse koridori, paremat kätt esimene ruum on meie tuba, see on ka lukus... sõidad autoga, sisse istudes lukustad uksed...elada kaplinnas on elada kui lukustatud uste taga...selline esmapilgul tunduv üleliigne enese turvamine muutub ajapikku väsitavaks, aga hoolimatult sellesse ka suhtuda ei saa...õhtul niisama väljas ei longi, seega muutuvad väärtuslikuks vestlused inimestega, kes aeg-ajalt sisse astuvad või siis ainult oma "perega"...tuleb välja et ma olen suuteline pea 16 tundi järjest suhtlema...uhh...mind ümbritsevad mäed...devil's peak on talvises meeleolus pea iga päev kui töölt koju lähen...salapärane udu hakkab mägede tippudelt alla veerema...tänaval on palju kodutuid...kõik nad vaatavad sulle otsa...tänavamüra seast nopid välja töömeeste laulu, shuttle-poiste-viled, telefoniga rääkiva rõõmsameelse noormehe naeru...maja taga on "armchair", enamasti mängitakse seal elavat muusikat, seega kostub tuppa elavate instrumentide mäng...koduvärava ette on end ära "parkinud"purjus naine, kes kurjustab naabritega ja karjub vahetpidamata, varsti läheb ta ära, sest ööd on siin mustad ja külmad...ainsad keda ma tänaval peaaegu üldse ei märka on lapsed ja koerad...kummaline...samas ega ma päeva ajal väga ringi pole kõndinud ka...

i've got to open the iron gate and then the iron door, wooden door and another wooden door...after that i'm safely in my room...while driving with the car, you need to lock the doors... living in cape town is like living behind the locks/doors etc...there is no way you can lose the sense of security...it's very tireing...i'll keep on repeating the sentence inside the shuttles: "love them all but trust noone"...it's getting dark already at 19, so it's advised not to walk around...the ability of deep communication has an opportunity to be developed...there are many people running in and out in our house and the night-talks with the guys living with us are getting long...i guess the time of communication covers almost 16 hours a day...uhh...we're surrounded by the mountains...the voices from the streets consist of singing workers, shuttle-whistels, some guy laughing while talking to a phone...behind our house is a bar with live-music almost every day...there is a woman lying down in front of our gate, screaming at neighbours...but as the night is coming and it's getting cold, she moves away...the only ones i don't seem to notice in the streets are children and dogs...probably because i go home around 17 or 18 and they are safely at home by that time...strange...

minasinatemameienemad

2007-08-13T18:44:00.000+03:00

Ajal on siin teine mõiste...kirjutan teile teinehomme...piiluge pisut siia hoopis: http://picasaweb.google.com/maailmanatuke

time here has a different meaning...i'll write soon...til then have a look: http://picasaweb.google.com/maailmanatuke

sooja suve oodates

2007-08-07T16:31:00.000+03:00

dit en dat

2007-08-06T17:40:00.000+03:00

kolmapäeva hommik: ärkad üles, oled õhevil, sest tead et kaks rootsi filmitudengit võtavad su auto peale ja sõidate koik koos põhja, nieuwoudtville...paned asjad kokku ja lähed tänavanurgale autot ootama...tuleb noormees ja küsib raha, vaatab et sul kotis on ilus jopejupp ja uurib, millal sa ta Stonesi(baar)viid...mhhh, ütled siis, et raha pole ja et see joppejupats on su ainuke vari talvise vihma ja tuule eest ja et stonses sa ei käi, aga õuna võid pakkuda, mille peale tema ütleb ok ja ütleb et õun on sweet-blooded...mhhh...siis vaatad, et su auto jääb hiljaks ja su kõrvale ilmub uus noormees...ohkad ja ütled, et pead nüüd minema...lähedki...teisele tänava nurgale...üks neist hüüab veel "i love you"...mhhh...
kuidagi kergem hakkab kui oled autos ja sõidad mööda ja läbi ja üle maagiliste maastike...mäed ja väljad ja linnad ja külad ja mäed ja mäed ja mäed...ohhh...philip ütleb et farmeritele kuuluvad ka mäed, mis jäävad nende põldude peale...savaataõnnelikke:)
nieuwoudtville tervitab meid päikesepaistes...2000 elanikku, keda sa ei kohta kohe ja korraga...väike linn...inimesed, kes mööduvad, ütlevad: hallo...afrikaani keel ei ole ikka niisama, mõtled et oled elanud belgias 6 kuud ja saad aru, millest jutt käib, aga ei...ei saa aru...õpid uuesti...
hendrik (71), väike-farmer, kasvatab rooibos teed ja karjatab lambaid...annab rootslastele intervjuu nagu muuseas, kaamerakrampi ei ole...sinule ütleb, et tule tule septembris, aitad mind majapidamises ja sina vastad, et hea meelega...kohtumiseni siis...
flower-season ei ole alanud...väljad on veidi kollased-lillad-rohelised aga õige pidu algab augusti lõpupoole, talv on liiga külm olnud ja üleujutused ja ole lasknud maal maha rahuneda...
mäenolval kasvavad mõned "aloe"puud, jalutad seal ja philip räägib taimedest ja bushmanide harjumustest ja sellest et "aloe" puutüvede peal on valge katt, mida kasutatakse kosmeetikas, hõõrud puutüve ja näed, et mees ei valeta...käed lähevad pehmeks:) sinu ümber pole mitte midagi muud...ühtki inimhinge...äkki kuuled vilistamist ja ohkad, et niikauks seda vaikust siis oligi...tuleb välja et SABC (lõuna aafrika televisioon) teeb väikseid klippe mäenolval olevast "metsast" ja tahab intervjueerida turiste...no teeme ära, mis seal ikka rasket olla saab...küsimuse peale, et mis sa metsast arvad, vastad, et meie metsad on tihedamad:):):) aga muidu meeldib vaga...SABC on rahul ja ütleb, et lähed eetrisse järgmise nädala hommikuprogrammis...no ka hästi...
kuna vihmaperiood ple läbi, siis hendrikule külla ei saa minna ja reisid reede hilisõhtul minibussiga kaplinna tagasi...reis on pikk...hommikul kell 4 oled oma maja ukse ees...ütled kaasreisijatle "good-bye" ja lähed...minibuss sõidab ära ja sa avastad, et sinu raudvärav on jälle "katki", ja seda avada ei saa, mis seals ikka, ronid üle, hea et politsei just enne mööda oli sõitnud, muidu oleks olnud vähe veider:)
oled õnnelikult kodus ja oma voodis...kuuled tänavamürakära ja muigad ja uinud silmapilkselt...
hommikul ärkad ja kuuled kuidas sintu ütleb "good morning eneli", teisest toast hüppab välja fredrik ja viimasena ilmub välja pisut pohmellis kristian...kõik on ülirõõmsad ja tunnedki, et oled KODUS:) on hea!
õhtul on juste sünnipäevapidu, ostad, mässad, kokkad, pidu möödub õnnelikult... pühapäeval tunned, et on olnud intensiivne nädal ja tahad vaid puhata ja oma olemist nautida, võtad sõbra beetle ja sõidad kirstenbochi botaanikaaeda, heidad murule pikali, lased päiksel end paitada ja lihtsalt oled...elu on imeline...mäed su ümber hingavad...

how untouched i could stay while living inside the things which still touch me??? while living in cape town you are confronted with the huge poverty in the streets every day...and people step to you and ask you things, normally money of course...and what do i say: i say i don't have the money but i have an apple, they take it with still a bitter taste in their mouth...can i stay untouchable in a way???

bon, i had wonderful days in Nieuwoudtville, up north, had a chance to meet some small-scale farmers..hendrik (71) is a black farmer growing rooibos tea...and despite of everything you can just enjoy his positive energy bursting out from his eyes and smile and he is ready to host me in september when i will go in his farm to get in touch with the farm-life:)

while visiting the nearby nature within it's quietness, there is suddenly SABC (south african broadcasting company) trying to get an interviw for one of their morning shows...so we do that and feel, how more strange can it get:) being in the other side of the world, just walking around the places people normally don't walk during the weekdays at least and the other second you could be filmed by the guys appeared from nowhere:)

after 3 days being up north we decided that we really would like to come back in september which we can do for sure now, even got a place to live for couple of weeks...

juste's birthday on saturday turned out to be a nice event and sunday in kirstenboch botanical garden was the best way to finish this itensive week...and i keep on being surprised...

a bit of Cape Town

2007-07-31T16:45:00.000+03:00

ma olen unustanud täielikult selle pisiasja, et mulle saab ka siin helistada, olen õnnelik lõuna aafrika telefoninumbri kasutaja:)

i've totally forgotten about the fact that you can always contact me via my south african phone numbers, well, it is a possibility ah:)

mob: 0027835506478

office/kontor: 0027214482881

somewhere in south africa

2007-07-30T16:10:00.000+03:00

ega pole midagi, et võtad kätte ja kirjutad...aega jääb väheks ja peale selle on tunne justkui ei oskagi midagi sedaviisi kirjeldada, et kõik seda mõistaksid...kõik on hästi...aint et enda sisse vaadates natuke nagu krudiseks...ma käisin eile Nyangas, townshipis, kuhu sisse sõites oled korraga väga pingul, nats on hirmus ja hirmus on tunne, mis sind vallutab, kui sa seda kõike seal näed ja tunnetad...äkki tajudki, et ei vaata telekat ega interneti lehekülge...oled ise seal sees...

me käisime ühes "kultuurikeskuses" dokumentaalfilmi vaatamas neist townshipi noortest, kes lõpetavad kooli ja teevad oma lõpueksameid...muredest ja rõõmudest ja ebakindlusest ja usust ja võimalustest ja paljust muust oli see film...peale filmi astus meie juurde noormees ja ütles: "mirror mirror, who am i...i'm the truth"...no väga pikk ja põhjalik luuletus oli, kuulasime lõpuni...ja siis me sõitsime ära...polnud nagu põhjust kauemaks jääda, kuigi peale paaritunnist sealseesolemist oleks just seda teha tahtnud...nyanga, nyanga, nyanga...mõistusevastane...eks te pea seda ise nägema...

the previous days have influenced me the way i was (i think) expecting it to do but still covers me with the uncertainity and makes me question about "why-s" in everything...i mean all is ok, i'm just seeing south africa from the various sides in such a short time and i'm not so sure where does it lead me...we went to nyanga yetserday, the township nearby, they say it's the most dangerous and poorest townships in Cape Town, well, might be...Isabel and Mahira invited us to see a documentary about youngsters finishing their studies and making the last exams...and the film was about so much more...

if you have seen a movie "forgivness" by. I.Gabriel, then there is a answer to one of your why-s...we saw it yesterday with kristian who fell asleep many times during the movie:):):) but me and natascha, we watched it devotedly til the end...

shuttles and chippies

2007-07-24T11:05:00.001+03:00

Thabang on linnast väljas ja mul on hea võimalus kasutada arvutit, mille klaviatuur töötab imelise sujuvusega:) Täna sajab nagu oavarrest, see kõik algas juba eile kui päris aus olla, aga ma ei ole heitunud, ausõna. vihm siin lõuna-aafrikas on kui vahukoorekook:) aint et külm on, samas jalle, kui lähed kahe teki alla, siis on taas hästi...ja me saime endale oma toa, ühes kollases armsas majas james str-l, jagame seda ühe kohaliku ja kahe norra poisiga...tuba on suur ja kodune, sisse kolime homme...kõige suuremad elamused oma viiepäevase siinoleku jooksul seisnevad inimestes, kes kõik on rõõmsad vaatamata talvele...ja mu südame on vallutanud minibussid (shuttles), millega saab linna sõita...kui oleks vajalik, siis teeks paar sõitu iga päev, aga kuna meie kontor asub meist 5-minuti tee kaugusel, siis jääb ära kahjuks...igatahes on minibussid 16-kohalised, tavaliselt istub aga sees vähemalt 19 inimest ja tunne on kui istuks tikukarbis...et bussi peale saada, tuleb kõrvad lahti hoida...tuleb kuulda tugevaid signaalihelisid ja meeste hüüdeid - cape town, cape town ja tagasi teel moobrei moobrei (mowbray) voi chippies...fantast...ma pole kusagil mujal end nii turvaliselt tundnud kui seal bussis, ümbritestuna ainult mustanahalistest...
ja siis on meil Juste beetle:) väike masin, mis liigub 60 km tunnis:):):) pisike aga tubli...enamasti mööduvad meie muhust suuremad ja paremad autod, ning inimeste naerusuud seal sees...äge...Lion's Head on mägi, mille otsa ronimine võtab vaid a 1,5 tundi...aga vaade selle tipust on väärt pikemat ronimist kull...Table Mountain särab päikese käes vastu ja muud sinimäed ei lase sul alla tagasi minna...magnet...observatory on piirkond kus me elame, selline boheemlaslik tudengilinnaosa, seega kohtud sa sadade erinevate inimestega iga päev, kes hetkel kas otsivad oma tuba või on juba selle leidnud ja käivad meil niisama green elephantis külas...eile oli meil majas ainult uks soe koht, elutuba, kuhu koik kogunesid ja filmi The good shepard, vaatasid...töö on hetkel vaimne, palju lugemist ja fair trade teemaga tutvumist....mis on ok, sest mul on kull vaja selle kohta hetkel uurimistöid teha, et aru saada mis ja kus ja mida... kaplinna jääme ilmselt kuueks nädalaks ja siis liigume põhja...maale:) ja nii ongi...

it's raining a lot here and the evenings are cold, which is ok because it's here and i should enjoy even the uncomfortable moments:) i do, really, really...ive been here for 5 days now and it feels like it's been a part of me for a lot longer...i'm enjoying the shuttle-drives the most, it takes a short time to take the minibus and get to the city and the whole feeling of this trasportation makes you feel secure and friendly...and in this cases i'm very near to the simple people living in cape town and it's so real....and we have a beetle, well juste has, and she is so professional with this left-hand traffic already (i'm not, was almost getting hit by a car yesterday, uhh)...the beetle is called blue baby and it takes us in the main road 60 km per hour:) but being inside, it feels like we're flying:) be patient for the pictures which might come soon!!!
anyway, work at the moment is richful, we have a lot of reading to do, have to make a survey and interviews...everything goes smooth....we'll be here for 6 weeks and then we head up north to to rural area to work a bit more practical way and i'm anxious about that as well...and if everything goes well and better, we might travel to mosambique, so all the guys there, be ready:)

mowbray, mowbray...

2007-07-23T11:12:00.000+03:00

kasutan ara erakordset voimalust kirjutada ilma tapitahdedeta:)vaga ponev kogemus:) natascha on agedama kompuutri taga ja tegeleb meile uue kodu leidmisega, seega elame endiselt green elephant hostelis (mis iseenesest on taitsa tore,aga tiba kallis)ja puuame sealt valja kolida selle nadala jooksul. Lebo utleb, et see pole just kerge, sest koik tudengid on linna saabunud ja tubade rentimine uliaktiivne. Aga no me kull veel alla ei anna:)
lend kaplinna sujus ootamatult kenasti, ma arvasin et 12-tunnine lend lihtsalt tapab koik lennumonud, aga ei olnud hullu midagi, pisut filmivaatamist ja pisut sooki-jooki, pisut muusikat ja raamatu lugemist ja oligi koik.uskumatu. ja siis tuli Oscar...kell viis hommikul votsin kokku kogu oma suhtlemisaktiivsuse-puudsin olla vaga jutukas ja kusida ja lobiseda, aga Oscar vist vaga ei tahtnud:)pealegi selgus jargmisel paeval, et ta pole meie organisatsiooniga uldse seotud ja mina ikka raakisin EMG-st ja Zainabist ja motlesin, et miks ta vaga sellele infole ei reageeri, aga etskae, oli lihtsalt transporditeenuse-poiss:) igatahes hostelisse ma joudsin ja oma voodikoha leidsin...koik on hasti...lennuk alla ei kukkunud, nagu olin unes eelnevalt millalgi nainud...jargmisel paeval kohtusin koigiga kontoris, valmistasime ette book-lounge, sest stephen ja jessica olid just valmis publitseerinud globaalse soojenemise teemalise raamatu, peale seda kaisime uhes klubis, Zainabi sugulaste arasaatmispeol, karaoke ja muidu diskens:):):) ehk siis, paev oli pikk ja vasitav. Reede kuulus bossile -stephen selgitas toid ja tegemisi. Laupaev - kaplinn ja teised glennid. Puhapaev - Lion's Head.

A short english version - we just met david, the guy who is renting out the rooms so it is most possible that we can move out from green elephant already this week which is a nice and cousy hostel but not affordable for a longer stay:)
otherwise all is ok here, i might be one of the rarest estonian in this country cause all the people i meet seem to be suprised about the answer to the question:where are you from:i'm from estonia:) waw, let's say estonia is a country to be told about:)
anyway, i can not use this hypersuperslow computer anymore and have to get back to work, which is a challenge itself as well:) but we'll manage. wish you a good stay in europe if you're still there and to the others bon voyage which is soon to be coming!
Hope you could see the city of contrasts one day and the blue mountains from the top of Lion's Head and the still-water-ocean...uhhh...

P.S! Mathias- we met Nadine, she is wonderful!!!! Krishan - thank you!
For the other german speaking people - zentral heizung ist in sued afrika nicht beliebt!!!!

in between dreams

2007-07-15T21:09:00.000+03:00

ma kasvan koos nende puudega, kasvan siin ja kasvan ka tõenäoliselt seal...see ongi sümbol...

jane ja alice ja maria - oli äärmiselt värskendav teid näha, maris ja thomas - aitäh kõige eest, jan - ole nüüd tubli, kõik sugulased ja muud sõbrad - ma pole ikka veel pakkima hakanud aga no ei tasu muretseda, küll kõik sujub, homse lennuni on mõned tunnid ikka veel jäänud...ja peale selle on minu esimene peatuspunkt kõigest kesk-euroopa ja seal olla on olla kui kodus, ei mingit seesmist värinat kui päris aus olla:) aga neljapäeva hommikul on justkui kõik teine...siis olen kaplinnas ja vat siis püüan elada silmad täiesti lahti ja et ei läheks kaduma mitte üks sekund kõigest kogetust...vaatan, kas üldse magan:) olge siis vaprad ja andke mulle aeg-ajalt teada, et kes kellega käib ja mida kannab seljas presidendiproua ja kas rahvaomakaitse teid endiselt paelub ja nii edasi...

the small voice from inside of me is just explaining her friends that there is nothing to worry about and that i'm still in the lack of energy to pack, but my flight tomorrow is at 11.55, so til then i'll just enjoy the last minutes in my homeland...thank's to all who made a comment and had a nice long conversation with me about this and that...we'll keep in touch for sure...

molweni

2007-07-08T23:29:00.000+03:00

mine homme
varu vajaminevat

seljakott

sääsetõrje

tabalukk

patareid

mingi haak

vist ka posu ravimeid

javeelasjujaveelasjujaveelasju...

P.S! nats hakkab jube kõhe, sest ega ma väga praktilise ettevalmistusega pole küll tegelnud!

i really need to collect my stuff soon...have been telling to myself that i have a lot of time but to be honest, time is flying:)

seesama jõgi

2007-07-06T00:16:00.000+03:00

"Ma mõtlen ikka, kuidas osata küsida kõige tähtsamaid asju. Kui ma nüüd küsiksin nii, et kui teie kunagi olite nii vana kui mina praegu...Kui teil oleks olnud inimene, kes oleks olnud nii tark, nii suurte teadmistega kui teie ise praegu, mida te oleksite tema käest siis küsinud ja mida te nüüd arvate, et oleksite pidanud küsima?" (Jaan Kaplinski)

Ma loen parasjagu tema raamatut...ja mõtlen...kas armastuse ja tarkuse teed voolavad koos ja kas sõnalõppudega -loogia sõnad pole mitte loodud just selleks et sa hakkaksid nende taustu uurima ja seega end mõtlema sunnid? Ja mis on taevane ja mis on maine ja mis on olematus??? Ja kas unenäod ikka on unenäod??? Pean tunnistama et on vajadus lugeda ja lugeda ja lugeda...

Ma sõidan ära 16.juulil, esialgu maandun Frankfurdis, kus loodetavasti sõber mulle vastu tuleb...

Ma ei saa kahjuks väga palju lugemismaterjali kaasa võtta, lubasin endale vaid suurt seljakotti ja need vähesed maised asjad, mis mulle vajalikuks osutuvad, mahuvad sinna ära küll (no ma loodan!). Minu sees pole enam sellist ärevust kui nädal tagasi, ehk tuleneb see sellest, et ma olen selle mulli sees juba nii kaua olnud, et kui nüüd aeg küps on, siis ma ei oskagi väga reageerida...

Küll kõik sujub, ma väga ei närveeri....minu viimaste päevade kulgu on kõrvaltvaatajail üsna kummaline jälgida, ma magan meeletult palju, aga Lõuna-Aafrikas on talv ja minu sisemus on seda väga selgelt tajunud, seega teen väikeseid talveuinakuid juba praegu, juulikuises Eestis:) viisaasju ajades olin sunnitud helistama ka korra Kaplinna, kus Zainab rõõmsalt mind tervitas ja mulle teatavaks tegi, et ma räägin inglise keelt saksa aktsendiga:)

Juste elab hetkel Green Elephant hostelis ja meile kirjutades langeb ta pilk aknast välja, kus tibutab vihma ja kus Table Mountain teda magusalt tervitab ja end vallutama kutsub:)

Mathias on Nairobis, hetkel veel kusagil kõrgklassi rajoonis aga küllap ta sealt välja saab. Ja Tomas on Lusakas, saatis üsna pika ja ülevaatliku kirja sellest, mis temaga seal õigupoolest juhtunud juba on ja ma ütlen, et seda pole teps mitte vähe.

Ja nii me kõik vaikselt lähemegi, oma teed...äärmiselt põnev on...jah...

I'm currently reading one book of Jaan Kaplinski which tells you a story of one young man who is constantly looking for a new knowledge and asking important questions about existence, religion etc. I guess it's a very good starting point for you if you haven't really had time to look behind for a long time and the books on your table have been covered with dust:)

I'm leaving on the 16th of july, the first stop is in Frankfurt. I can not unfortunately take my books with me (which i would love to do) because i promised myself to take only one backpack and nothing else (ehh, we'll see). I'm not so anxoius anymore, mostly due to the fact that Africa will happen for sure and everything that will happen is supposed to happen anyway, so no stress...just following my flow...my last days have been very relaxing, i'm sleeping a lot, collecting my energy so to be ready and strong to face whatever is ahead...had to make a call to Cape Town the other day and was so happy to talk to Zainab who immediately said that i speak strange english, with german accent:) well, she will change her mind about that after i have talked to her more i'm sure:)

Juste is living in Green Elephant, Mathias is in Nairobi and Tomas already in Lusaka, waw, everybody is somewhere so far but so close in the same time...that is something to exeprience...really...

GLEN - et mis ja miks ja kuidas?

2007-07-04T02:38:00.000+03:00

Kuidas GLEN toimib? GLEN osaleja panustab vabatahtlikuna koos eri rahvusest tandemikaaslasega 3 kuud kestva projekti elluviimisesse.
Mida vaja? Vanust 21-30, projektile vastavat haridust või erialast tausta, inglise keele oskust ja tõsist motivatsiooni.
Eesti GLENi rahastab Eesti Välisministeerium.
http://www.terveilm.net/

Global Education Network of Young Europeans (GLEN) is a joint non-profit, politically independent initiative of the ASA-Program of InWent (Germany) and eleven civic organizations from old and new member states of the European Union.
The aim of GLEN is to raise awareness on development issues and development co-operation policy.
GLEN gives people opportunities to learn and understand aspects of global development and thus raises awareness on the need for a sustainable and socially fair development worldwide.
http://www.glen-europe.org/