Sunday, November 2, 2008

Õiglane kaubandus meedias


Arengumaades sandikopikate eest rabavatele inimestele tähelepanu juhtiv õiglase kaubanduse nädal on siinse eksperdi hinnangul kasutu ettevõtmine, kuna tootjad ei saa hoolimata siinsetest ponnistustest erilist kasu.
„See pole minu arvamus, vaid üldine konstateering, et õiglane kaubandus pole arengumaade tootjatele kasu juurde toonud,“ ütles majandusteadlane Heido Vitsur.
Praegune õiglane kaubandus on tema arvates toonud kaasa selle, et vaeste ja rikaste maade vahe on kasvanud, vaesed riigid on rikaste riikide kaubad oma turule lasknud, aga nende kaubad pole rikaste turgudele jõudnud.
„Seni on nii olnud, et kõik arenguriigid on sügavalt pettunud ja rahuolematus on ääretult suur,“ täpsustas Vitsur.
Seda, kas kõik raha ka arengumaade tootjateni jõuab, ei osanud majandusteadlane öelda. „Kui arvestada seda, kuivõrd palju rahvusvaheliste organisatsioonide abist kaob teel ära või ei jõua lihtsalt kohale, siis pole mingit põhjust arvata, et õiglane kaubandus oleks täiesti veatu ja ladus süsteem,“ ütles ta. Siin ei ole Vitsuri sõnul mingit kindlust ning kui vaadata Punase Risti ja ÜRO abi kohale jõudmist, siis tekib kahtlemata küsimus, kas abisüsteemid töötavad ka siin sama kehvasti või efektiivselt nagu teistes valdkondades.
Majandusteadlane usub, et õiglase kaubanduse tooteid hakkab tasapisi siiski juurde tulema ning see ei ole üldse halb. „Aga pole lihtsalt näha, et nad väga suurelt suudaksid nendesse valdkondadesse, kus neil midagi on, sisse tulla,“ tõdes ta.
Abi saab seitse miljonit inimest. Õiglase kaubanduse projektijuhi Riina Kuusiku sõnul süsteem töötab ning on abiks paljudele. „Kasu on sellest kindlasti ning neil seitsmel miljonil, kes õiglase kaubanduse süsteemiga on ühinenud, on sellest täiesti otsene ellujäämise kasu,“ ütles ta. „Kui see seitse miljonit on vähe, siis on ta igal juhul rohkem kui mitte midagi,“ lisas ta.
Farmerid, kes meile kohvi toodavad, ei saaks tema sõnul oma kahehektarilise põllu peal iial võimalust oma toodet müüa sellise hinnaga, et see kataks nende tootmiskulud.
Väiketalunik peab oma tooraine müüma alla oma hinna, mis tähendab, et tal ei olegi võimalust ellu jääda. „Osa meie teavitustegevusest ongi see, et õiglase kaubanduse märk on ainuke garantii, et selle puhul ei ole kasutatud lapstööjõudu ja et see tasu tegelikult ongi jõudnud talunikule,“ ütles Kuusik.Ta selgitas, et kui toote peal on fairtrade’i märk, siis see tähendab, et selle märgi toote tooraine on juba tulnud ühistust, mis on sertifitseeritud. Sertifikaadi on talle andnud õiglase kaubanduse märgistamise assotsiatsioon, mis on rahvusvaheline organisatsioon, kes sätestab standardid erinevatele toodetele.
Kui ühistul on õigus selle märgiga toota, on ka ettevõtetel, kes on litsentsi saanud, õigus seda märki tootele peale panna. „See on tihe ja läbipaistev viis, mis tähendab, et märk kohvil garanteerib, et 121 USA senti läheb iga naela pealt sellele väiksele talunikule, pluss iga fikseeritud lisatulu, mida nad peavad investeerima kogukonna hüvanguks,“ ütles Kuusik.

No comments: