Monday, December 15, 2008

aafrika kaugus ja lähedus

ma olen muutnud oma blogi selliseks "vaadake-nüüd-mis-me-veel-teeme" kirjutiseks. vabandan. elan ju jälle Eestis ja jube kiire on ja tegelikult on kirjutada miljonist asjast, mis mind liigutab ja mis minu sees keerleb. aga, aga, aga....see neetud tempo...

kõige selle juures olen ma aga suutnud säilitada oma aafrika-maagia-mõistatuse, mis ei ole kadunud koos aja ja vahemaaga, mis meid teineteisest lahutab. mis peamine. me oleme olemas. mõlemad. mina ja aafrika.

meediat jälgides saan aru, et peale suurema poliitilise mäsu, xenofoobia ja aidsi teemade Lõuna-Aafrikas pole olnud kellelgi mahti millestki muust kirjutada. no hea küll, miss world toimus jo'burgis ja selle võitis venemaa neiu. waw.

igatahes on nii, et pisut aafrika teemalist juttu võite kuulata Vikerradio saadete arhiivis (5.12 Huvitaja) ning samuti Kuku raadio saadete arhiivis (14.12 Keskkonnatelk)
pisut puterdades me seal lobiseme, aga ikkagi on südantsoojendav sellest kõigest rääkida.

Monday, December 1, 2008

Ühe Maailma Lugu

5.detsembril tähistatakse Ülemaailmset Vabatahtlike päeva. Maailmaharidust edendav organisatsioon AKÜ ja vabatahtlike ühendus GLEN Eesti korraldavad päeva märkimiseks filmi- ja jutuõhtu, mille teemaks on haridus arengumaades.

Kavas on dokumentaalfilm "Testing Hope", mis räägib Lõuna-Aafrika Vabariigi keskkoolinoorte elust - nende lõpueksamitest, lootustest ja võimalustest.

Lisaks räägivad eestlastest GLEN vabatahtlikud oma kogemustest ning projektidest Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kambodžas ja Tansaanias.

Tutvustatakse ka 2009. aasta GLEN projekte ning võimalusi vabatahtlikuks tööks.

Koosolemine toimub Euroopa Liidu Majas (Rävala 4, sisenemine Laikmaa tänava poolt) reedel, 5. detsembril algusega kell 17.00.

Osalemine on tasuta - tule, kuula, vaata, näe ja ole uudishimulik!

Üritus saab teoks Euroopa Komisjoni esinduse ja Eesti Välisministeerium toel.

Monday, November 24, 2008

GLEN 2009

Sel aastal läheb lahti uus taotlusvoor. Täpsemad tingimused tulevad kohe-kohe veebilehele: www.terveilm.net/glen

GLEN on Euroopa Liidu kümne liikmesriigi (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Prantsusmaa, Malta) kodanikuühenduste ning Saksa maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni ASA koostööprojekt. Eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel

Kui :
Sa oled 21-30-aastane;
Sul on Eesti kodakondsus;
Sul on projektile vastav hariduslik või erialane taust;
Sa valdad vabalt inglise keelt;
siis oled oodatud kandideerima osalemaks järgnevates projektides:

1)Kambodža: Roheline elu Angkor Wat´is
2) Etioopia: Naisettevõtluse edendamine
3) Sambia: Panus orbude heaolusse
4) Tansaania: Võitlus AIDSiga Kilimanžaaro piirkonnas
5) Gruusia: Maapiirkondade arengu toetamine keskkonnasõbraliku turismi edendamise abil

Sunday, November 16, 2008

GLENi Airest GreenGate-s

Keskkonnaaktivist Aire Nurm koges Lõuna-Aafrikas istandusi külastades, et õiglase kaubanduse üllad ideed ei aita abivajajat.

Märkasin Aire Nurme Rimi supermarketis, kui ta möödujatele rõõmsalt naeratades roose ulatas. Inimesed olid üllatunud – kes meeldivalt, kes veidi murelikultki. Pole ju igapäevane, et kaunis naisterahvas poes lilli kingib. Aire selgitas kõigile, kel oli aega peatuda, et käimas on õiglase kaubanduse nädal ning sealsamas suurpoes saab edaspidi osta Fair Trade’i märgiga roose, mida Keenias kasvatatakse.

Maailma on magistrikraadi omandav Aire Nurm näinud mitmest küljest. «Ma ei suuda paigal püsida. Iga natukese aja tagant pean kuskile minema ja pikemalt peatuma, näiteks elasin pool aastat Indias.»

Oktoobris naasis Aire Lõuna-Aafrika vabariigist. Seal töötas ta GLEN-projekti vahendusel kolm kuud vabatahtlikuna ühingus, mis nõustab õiglase kaubanduse süsteemiga liitunud väiketootjaid. Tema ülesanne oli tee-punapõõsa­istandusi jälgida ja uurida, kui pikaajalised on müügilepingud ning kas punast teed rooibost müüakse otse või vahendajate kaudu. Aire ise tahtnuks proovida ka taime õisi koristada, aga paraku lõppes enne tema vaba­tahtlikuaeg.

Lahendus: toeta väiketootjat

Lõuna-Aafrika põllumeeste jaoks on õiglane kaubandus suhteliselt uus võimalus. Mõlemad istandused, kus Aire töötas, Wupperthal ja Neowoudtville, liitusid süsteemiga neli aastat tagasi. Alguses läksid asjad paremuse poole: tee eest sai kõrgemat hinda, kirjeldab Aire. Siis uuendati reegleid nii, et õiglase kaubanduse võrgustikuga said liituda ka suurettevõtted ja -majandid. Väikeettevõtted trügiti tagasi samasse seisu, millest nad alustasid. Jälle peab võistlema odavama hinna pärast ning kokkuostjatel puudub huvi käia kaugetes maanurkades väikese kaubakoguse pärast. Inimesed kardavad traditsioonilise põllumajanduse väljasuremist; nende lapsed tahavad ära linna ega ole huvitatud majanduslikult mittetasuvast tööst.

Aire Nurm ütleb, et tema meelest on õiglane kaubandus kaugenenud esialgsest ideest – olla võimalus väiketootjale, kes teeb, mida oskab ja saab selle eest head tasu. Samuti toetab selline kaubandus kogukonna arengut. Euroopa lobikoridorid ja kontorid on täis ametnikke ja spetsialiste, kes kõik teevad õiglasele kaubandusele kampaaniat ja võitlevad selle nimel, et tooteid ostetaks rohkem. Nurm märgib, et selle alla pannakse magama meeletud rahad. Lisaks on veel koostööprojektid, kus vaid marginaalne osa rahast jõuab tõelise abivajajani – see on muidugi üldteada fakt.

Järjest rohkem ilmub maailma pressis kirjutisi, kus näidatakse veenvalt, et õiglane kaubandus enam ei aita.

Aire soovitab sellegi poolest eelistada võimalusel Fair Trade’i kaupu, eriti kui on teada, et tegu on väiketootja kaubaga. Eestist kahjuks Lõuna-Aafrika väikeste tee-punapõõsaistanduste saadust ei leia. Ainsas kaubamajas, kus seda õiglase kaubanduse teed müüakse, on müügil just suuristanduse toodang. Räägitud on eri märgistusest suur- ja väiketootjatele, samuti kogukondlike toetuste ja kokkuostuhindade diferentseerimisest selliselt, et väikestel säiliks soov toota ja müüa.

«Keegi võiks lahendada ka selle kurioosumi, et Euroopas juuakse hea meelega Lõuna-Aafrika rooibost, aga nemad ise kohapeal oma istanduse toodangut osta ei saa!» ütleb Aire Nurm. «Nende oma kauplused seda müüki ei võta, see on liiga kallis ja kogused on väikesed. Kui mõni tugev MTÜ võtaks kätte ja tooks õiglase kaubanduse väiketootjate kaubad siseturule, aitaks see kindlasti ideele kaasa.»

Elurõõm aitab edasi

«Mitte kunagi enne pole tagasitulek Eestisse olnud nii raske kui seekord, Aafrika läks südamesse,» kõneleb Aire Nurm. «Jah, ma igatsen sinna tagasi.»

Teda kuulates mõistan: et aru saada, tuleb olla koos. Koos nende inimestega, kelle igapäevatöö on kasvatada roose, teed, banaane – ja uskuda, et tänu õiglasele kaubandusele saavad nad elada edasi oma ajaloolises kodus, harida lapsi ja loota neist oma töö jätkajaid.

Õiglase kaubanduse idee ongi ju ideaalis viia kokku see, kes banaani kasvatab ja see, kes seda sööb. Õnneks oli supermarketis Aire Nurm, kelle elurõõm aitab mul õiglase kaubanduse heasse ideesse edasi uskuda.

Rooibos

Rooibos on Lõuna-Aafrikast pärineva tee-punapõõsa (Aspalathus linearis) õitest saadav tee. Taim on saanud oma nime selle järgi, et värvub seitsmendal kasvuaastal leekpunaseks ja seejärel sureb.

Tee maitse on mahe, värvus kuldselt punakas ja aroom kerge. Rooibos sisaldab kaks korda rohkem antioksüdante kui roheline tee ja selles pole kofeiini. Kohalikud emad, kel rinnapiima ei jätku, toidavad oma lapsi punase teega. Arvatakse, et rooibos aitab ennetada südamehaigusi, luuhõrenemist ja vähki.



http://www.greengate.ee/?page=318

Sunday, November 2, 2008

Õiglane kaubandus meedias


Arengumaades sandikopikate eest rabavatele inimestele tähelepanu juhtiv õiglase kaubanduse nädal on siinse eksperdi hinnangul kasutu ettevõtmine, kuna tootjad ei saa hoolimata siinsetest ponnistustest erilist kasu.
„See pole minu arvamus, vaid üldine konstateering, et õiglane kaubandus pole arengumaade tootjatele kasu juurde toonud,“ ütles majandusteadlane Heido Vitsur.
Praegune õiglane kaubandus on tema arvates toonud kaasa selle, et vaeste ja rikaste maade vahe on kasvanud, vaesed riigid on rikaste riikide kaubad oma turule lasknud, aga nende kaubad pole rikaste turgudele jõudnud.
„Seni on nii olnud, et kõik arenguriigid on sügavalt pettunud ja rahuolematus on ääretult suur,“ täpsustas Vitsur.
Seda, kas kõik raha ka arengumaade tootjateni jõuab, ei osanud majandusteadlane öelda. „Kui arvestada seda, kuivõrd palju rahvusvaheliste organisatsioonide abist kaob teel ära või ei jõua lihtsalt kohale, siis pole mingit põhjust arvata, et õiglane kaubandus oleks täiesti veatu ja ladus süsteem,“ ütles ta. Siin ei ole Vitsuri sõnul mingit kindlust ning kui vaadata Punase Risti ja ÜRO abi kohale jõudmist, siis tekib kahtlemata küsimus, kas abisüsteemid töötavad ka siin sama kehvasti või efektiivselt nagu teistes valdkondades.
Majandusteadlane usub, et õiglase kaubanduse tooteid hakkab tasapisi siiski juurde tulema ning see ei ole üldse halb. „Aga pole lihtsalt näha, et nad väga suurelt suudaksid nendesse valdkondadesse, kus neil midagi on, sisse tulla,“ tõdes ta.
Abi saab seitse miljonit inimest. Õiglase kaubanduse projektijuhi Riina Kuusiku sõnul süsteem töötab ning on abiks paljudele. „Kasu on sellest kindlasti ning neil seitsmel miljonil, kes õiglase kaubanduse süsteemiga on ühinenud, on sellest täiesti otsene ellujäämise kasu,“ ütles ta. „Kui see seitse miljonit on vähe, siis on ta igal juhul rohkem kui mitte midagi,“ lisas ta.
Farmerid, kes meile kohvi toodavad, ei saaks tema sõnul oma kahehektarilise põllu peal iial võimalust oma toodet müüa sellise hinnaga, et see kataks nende tootmiskulud.
Väiketalunik peab oma tooraine müüma alla oma hinna, mis tähendab, et tal ei olegi võimalust ellu jääda. „Osa meie teavitustegevusest ongi see, et õiglase kaubanduse märk on ainuke garantii, et selle puhul ei ole kasutatud lapstööjõudu ja et see tasu tegelikult ongi jõudnud talunikule,“ ütles Kuusik.Ta selgitas, et kui toote peal on fairtrade’i märk, siis see tähendab, et selle märgi toote tooraine on juba tulnud ühistust, mis on sertifitseeritud. Sertifikaadi on talle andnud õiglase kaubanduse märgistamise assotsiatsioon, mis on rahvusvaheline organisatsioon, kes sätestab standardid erinevatele toodetele.
Kui ühistul on õigus selle märgiga toota, on ka ettevõtetel, kes on litsentsi saanud, õigus seda märki tootele peale panna. „See on tihe ja läbipaistev viis, mis tähendab, et märk kohvil garanteerib, et 121 USA senti läheb iga naela pealt sellele väiksele talunikule, pluss iga fikseeritud lisatulu, mida nad peavad investeerima kogukonna hüvanguks,“ ütles Kuusik.

Thursday, October 23, 2008

Maailm muutub iga ostuga

Õiglase kaubanduse nädal kutsub Eesti inimesi tegema Fairtrade kohvi- ja teepause teadvustades nii oma seost arengumaade inimestega.

Üleskutse saab avalöögi juba sel neljapäeval 23. oktoobril, mil Tallinnas on visiidil kohvi ekspordifirma kvaliteedijuht Steven Diaz Kolumbiast. Hr. Diaz külastab Tallinna jaekauplusi ning lõunatab Tallinna Ülikooli Kehrwiederi kohvikus, mis esimese kohvikuketina Eestis pakub oma klientidele Fairtrade kohvi. Kehrwiederi kohvikuketi omanik hr. Vello Leitham, kes tunneb ise hästi Ladina-Ameerika ja Aafrika riikidekohvikasvatajate eluolu, pakub neljapäeval Diazile sümboolselt esimese tassi Fairtrade kohvi. “Kehrwieder toetab teadlikult keskkonnasõbralikkust ja õiglase kaubanduse põhimõtteid. Mul on siiralt hea meel, et Fairtrade on Eestis kanda kinnitanud ja kogub jõudu, ning et eesti inimesed mõistavad, et maailma muutmine algab väikestest sammudest“ tõdeb Leitham.

Võimalused intervjuudeks:

Neljapäev, 23.10 13.00-14.30 Kolumbia kohvifarmeri tervitus Kehrwiederi kohvikus (Tallinna Ülikool);

15-17 kohtumine Stockmanni toidupoe külastajatega,

Esmaspäeval, 27.10 Keenia roosikasvataja visiit Parlamenti; kohtumine Rimi hypermarketite külastajatega

Tuesday, October 21, 2008

For and about Isabel...

Isabel on saksa tüdruk, kes meiega koos tuli Kaplinna GLEN projketi raames, ja kes enne 2009 aasta lõppu sealt ka tagasi ei tule. Waw! Saksa tüdrukud oskavad ka üllatada ja mul on siiralt hea meel, et vähemalt üks meist paljudest on sügavuti ja suurima hoolikuse ja põhjalikkusega ühe maa eluollu sisenenud.

Isabel - waw, you will stay longer, waw...i'm happy for and with you, really!

Saturday, October 18, 2008

Voices of the world

LEBOGANG ZACHARIA MFUMADI

Age: 23, Born in South africa (Tswana)

Date and place of the interview:
05.09.2007, Cape Town, Café Canesh, South Africa

Introduction (profession, family, life, etc.):
Lebo is working in the hostel Green Elephant. He studied tourism. He is an only child, was living with his aunt and uncle in Jo’burg, his mother lived together with his grandmother.

What do you usually have for breakfast? When?
Normally he eats cereals and yoghurt.

Could you describe a normal day of your life?
In Jo’burg – he wakes up, cleans the house a bit, pays bills, goes to gym, makes plans for the next daysIn Cape Town – works and if he has a free day he watches TV, goes shopping.

Do you travel sometimes? If yes, how do you travel? If no, would you like to travel somewhere?
He has never travelled outside South Africa. It is very expensive. He would like to go to England cause he has many friends there.

Do you feel happy? If yes, what makes you happy? If no, how could you be happy?
He is not very happy, no money to realize his dreams. But music makes him happy and God makes him happy.

What do you find most important in life?

His mother.

How you imagine your life in five-year time?

He is rich and happy, very successful, not married, is his own boss:)

What comes to your mind when thinking about Europe? Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?
White rich, blond, blue-eyed people, less poverty, educated women.what do europeans think of Africa? And do not think that the europeans know everything!

Voices of the world

SINTU TONJENI

Age:
19, Born in South africa (Xhosa)
Date and place of the interview: 30.08.2007, Cape Town, South Africa

Introduction (profession, family, life, etc.):

Sintu is a student in UCT (University of Cape Town)
He is living with a room-mate in Mowbray. He used to live with his mother and sister (28 years) in Mdantsane, Eastern Cape, they had their own house.

What do you usually have for breakfast? When?

Normally he skips breakfast and instead has his lunch. He eats whats left from the previous day.

Could you describe a normal day of your life?

He wakes up, puts on his music, studies, goes to UCT, comes back home, studies hard, meets his friends, studies til very late at night again.

Do you travel sometimes? If yes, how do you travel? If no, would you like to travel somewhere?
He has never travelled outside South Africa. Would like to travel somewhere north, also China.

Do you feel happy? If yes, what makes you happy? If no, how could you be happy
?
He is not happy. Being safe financially would make him happy, music and friends make him happy. Losing friends makes him unhappy.

What do you find most important in life?
Hope.

How you imagine your life in five-year time?

He is working hard to pay back his student loan.

What comes to your mind when thinking about Europe? Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?

Football.Stop the farm subsidies! Why the world cup (football) is held in every 2 years in Europe?

Voices of the world

MARGARET ELIZABETH BAKER

Age: 60, Born in South africa (white south african)

Date and place of the interview:
03.08.2007, Nieuwoudtville, South Africa

Introduction (profession, family, life, etc.):

Margaret was working in the daily newspaper company as an administrational manager. She has 3 children (daughter Sharon, 40 years, she has 2 children and she is living in New Zeland) (son, 38 years, married, has 2 children) (son, 32 years, single) .Margaret was born in South Africa, but she moved to England in 1992, she lived there with her first husband who was english. She lived there til 2002 when her husband died and after that she came back to South Africa. She is living in Northern Cape, in Nieuwoudtville now together with Chris. They have a house called Swiss Villa, which is a guest house for tourists.

What do you usually have for breakfast? When?

Normally she has 2 eggs, succini, a tomoatoe and an onion, 2 cookies and a cup of black coffee for breakfast. At 8 o’clock.

Could you describe a normal day of your life?

She cleans the house a bit, makes food for her and chris and for guests if theya re there, after that she writes an article for a monthly magazine. Then organizes lunch and dinner.

Do you travel sometimes? If yes, how do you travel? If no, would you like to travel somewhere?
She travels sometimes, mostly takes the plane to Europe – France, England, New-Zeland. But travelling is very expensive.

Do you feel happy? If yes, what makes you happy? If no, how could you be happy?
Being in love makes her happy, being healthy makes her happy, her own home makes her happy, children and grandchildren makes her happy.

What do you find most important in life?

Family is the most important thing in life.

How you imagine your life in five-year time?

“Like I am now – happy and healthy”

What comes to your mind when thinking about Europe? Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?

Europe means many friends living there. I would like to ask about their culture.

Tuesday, October 14, 2008

Nagu head Eesti asjad

Heiveld and the BBC World Challenge


Most of you will be familiar with the Heiveld Co-operative, a collective of small-scale farmers who produce fine quality organic and fair trade certified rooibos tea. Over the past six years Heiveld members have made a significant contribution to ecologic research, and have applied the findings in their farming practice. The Heiveld has also contributed to the development of its local community, which was severely disadvantaged in the colonial and Apartheid eras. In recognition of its contribution to environmentally sound economic development, the Heiveld has been selected as one of 12 finalists in the 2008 BBC World Challenge competition.

The BBC commissioned a film reflecting the achievements of each of the finalists, and these films are now being broadcast globally at regular intervals on the BBC World Service. Voting is now open on the BBC website, and you can also view a short film clip from the movie on the site: http://www.theworldchallenge.co.uk/html/finalists_08.html#project8

VOTE FOR THEM!

Thursday, September 25, 2008

MARIE CLAIRE õiglasest maailmast

Nädala lõpus müüki jõudev Marie Claire oktoobrikuu number kajastab õiglase kaubanduse teemat süvitsi.
Ostke ajakiri või lugege siit:
http://www.fairtrade.ee/et/marie-claire-uues-numbris-oiglane-maailm.html

Wednesday, September 24, 2008

GLENi Kullar tegi Ugandas filmi

Glen 2007 osaleja Kullar Viimne tegi koos tandemipartneri Sophiega lühikese dokumntaalfilmi, et tutvustada oma vastuvõtva organisatsiooni tegevust Ugandas.

Kullari projekt oli „Sõjast naasnute reintegratsioon” ja vabatahtlike ülesanne tegeleda noortega, kes sõjast tagasi tulnud/ära põgenenud.

Kullar Viimne pildid on üleval: http://www.flickr.com/photos/11372458@N04

Ja lühifilm: http://www.youtube.com/watch?v=ZiAhoiUtHtA

ja glen elu muudkui veereb...

GLEN friends of mine shoot a movie in Uganda, so check it out in youtube!
http://www.youtube.com/watch?v=ZiAhoiUtHtA

Monday, September 22, 2008

Thabo Mbeki

Thabo Mbeki has formally resigned as the president of South Africa, a day after accepting a call by the governing African National Congress to quit.
In a televised address, Mr Mbeki said he had handed a resignation letter to the speaker of the National Assembly.
He said he would leave his post as soon as a new president was chosen.
Correspondents say it is not clear who will succeed him, but the ANC appears to favour the parliamentary speaker, Baleka Mbete, as acting president.
Mr Mbeki's speech followed an emergency cabinet meeting. He is stepping down before his final term expires next year.
"I have been a loyal member of the African National Congress for 52 years... and therefore respect its decisions" says Thabo Mbeki.
The move comes days after a high court judge suggested that Mr Mbeki may have interfered in a corruption case against his rival, ANC leader Jacob Zuma.

There had been no effort at all to meddle with the judicial process, he said. And Mr Mbeki dismissed any suggestion he had been trying to shape the judgement for his own political ends.

Wednesday, September 10, 2008

Fairtrade kampaanianädal

Suvi on moodunud kiiresti ning õiglase kaubanduse temaatiline kampaanianädal on taas ukse ees, mis toimub sel aastal Eestis pealkirja all "Maailm muutub iga ostuga" 27.oktoobrist 2. novembrini.

Juba 2009. aastal korraldatakse õiglase kaubanduse kampaanianädal kõikides Põhja-ja Baltimaades üheaegselt ja sarnase egiidi all.Selle aasta õiglase kaubanduse nädala keskne üritus on üleskutse ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele korraldada oma kollektiivis Fairtrade kohvi- ja teepause
Õiglase kaubanduse nädala raames võtame osa Tallinna Toidumessist õiglase kaubanduse teemalise esitlusega ning koostöös Heateo Sihtasutuse ja Eesti Tööstus- ja Kaubanduskojaga plaanime eetilise toote teemalist ümarlauda, kus esinevad lisaks meie moedisainer Reet Ausile ka Euroopa tuntud eetiliste põhimõtetega tekstiiliettevõtted.

Huvi Fairtrade teema vastu on üles näidanud mainekas naisteajakiri Marie Claire, kelle oktoobrikuu väljaandes on ilmumas pikk ja põhjalik artikkel õiglase kaubanduse arengutest Eestis.

Õiglase kaubanduse kampaanianädal - 27.oktoober - 2. november 2008 Fairtrade märk tootel garanteerib paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikele ja töölistele.

Friday, August 29, 2008

Freshlyground Tallinnas

Aga LAVi kirgas popmuusika jõuab taaskord Tallinnasse, 24.septembril Club von Überlingenis. Nii et kohtumiseni!

http://www.jazzkaar.ee/uudis.php?id=2471

Wednesday, August 13, 2008

hetk...a moment

selline on öine vaade Kaplinnale Rhodes Memorialilt...hetk....

this is what you get from the top of Rhodes Memorial in Cape Town...a moment...

Friday, August 8, 2008

Paet andis viiele vabatahtlikule pool miljonit

Välisministeerium toetab 485 700 krooniga maailmahariduse projekti, mille raames aitavad viis Eesti noort vabatahtlikku Gruusiat, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Keeniat, Tansaaniat ja Kambodžat. Välisminister Urmas Paeti sõnul tõstab noorte lähetamine vabatahtlikena arengumaadesse nende teadlikkust arengumaade probleemidest ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutustest, teatas ministeeriumi pressitalitus.

GLEN projekti viib Eestis ellu MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Selle raames osalevad viis Eesti noort kolmekuulistes töölähetustes infotehnoloogia rakendamise projektis puudustkannatavate noorte jaoks Kambodžas, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise projektis Gruusias, kohalikule kogukonnale tuginevas linnaplaneerimise projektis Keenias, HIV/AIDS ja noortele suunatud seksuaaltervise õpetuse projektis Tansaanias ning õiglase kaubanduse projektis Lõuna-Aafrika Vabariigis.
2008. aastal on arengu- ja humanitaarabivahendite maht välisministeeriumi eelarves 60 miljonit krooni.

Can Fair Trade ever be Fair?


Fair trade seeks to promote equity in international trade with an emphasis on protecting the rights of marginalised producers, particularly in the Global South. Can fairness and market forces co-exist? By Kathambi Kinoti
Fair trade is big. According to the Fairtrade Foundation, sales of fair trade products in the United Kingdom increased by 127 per cent in volume and 72 per cent in price between 2006 and 2007. From cocoa from Ghana to rice from India and sugar from Paraguay, the produce of poor people is increasingly finding outlets to Northern consumers who are happy to support what they hope is real transformation in the lives of the poor in far away countries.
Good intentions
Fair trade, say its proponents, has multiple benefits. The cocoa, shea butter or coffee producer earns a fair wage for his or her work, and is not at the mercy of market forces or unscrupulous middlemen. The Fair Trade Federation says that fair trade “seeks to create greater equity and partnership in the international trading system by:
Providing fair wages in the local context,
Supporting safe, healthy, and participatory workplaces,
Supplying financial and technical support to build capacity,
Ensuring environmental sustainability,
Respecting cultural identity,
Offering public accountability and transparency,
Building direct and long-term relationships, and
Educating consumers.”
At the beginning of the fair trade movement, most of the trade consisted of baskets, rugs, beadwork and other handicrafts produced by primarily by women in poor countries. Now agricultural products like cocoa and coffee have overtaken handicrafts and the most profitable coffee shop chains, for instance, all subscribe to fair trade ideals. Women’s labour has long been instrumental in producing both food crops for local consumption and cash crops for more widespread trade. They have lost out on both fronts. At the domestic level their input is undervalued and at the cash crop production and exchange level they have been seemingly invisible. With fair trade, their inequitable work burden is not reduced although they may receive marginally more for their cash crop production.
Pitfalls
The shift of focus to agricultural commodities has brought several more players into the picture. Free trade promotes democratic participation and encourages small-scale producers to organise into cooperatives or groups that collectively sell their produce and distribute their earnings equitably. However, what is to stop large companies from going the cooperative way in order to take advantage of fair trade arrangements? Critics say that large-scale plantations that do not directly benefit poor farmers are benefiting from fair trade. Also, although a number of the cooperatives that produce fair trade commodities are women-led and run, such as shea butter producers in West Africa, experience has shown that women’s democratic say is often compromised in such spaces. In regions where food security and sovereignty is in a precarious situation, food crops for local consumption are likely to be abandoned in favour of export commodities.
Another criticism of fair trade is that much of the money is diverted to middlemen, NGOs and retailers. A well meaning consumer activist who buys a premium cup of latte at her local coffee shop may think she is uplifting a poor farmer in Africa or Latin America, but she does not know exactly how much that farmer is benefiting from her purchase. In real terms the money earned by the producers is not much. Steve Daly of the charity Worldwrite asks: "How can a few extra pennies a day from Fairtrade be celebrated as an outstanding achievement for the poor?" The alternative, it is argued, would be improving poor people’s lives by modernising agricultural production methods through mechanisation for instance.
Does the market drive social transformation?
Is integration of the poor into the global market economy the solution, given, among other things, that it is this economy that has fuelled poverty in the first place? Will the few extra cents that a coffee farmer in Ethiopia gets every day through fair trade, make a real impact towards reducing poverty? Writing about the Alliance for a Green Revolution in Africa, Mukoma wa Ngugi says: “Hunger in Africa is mostly a political and economic disparity problem. To end hunger, political stability, proper distribution of food and land within nations, and less emphasis on cash-crop farming and more on food- crop farming will be more effective, friendlier to the environment and less costly than the super-seeds that will require tons of pesticides - and eventually, cost a lot of money.”
Fair trade is a well meaning move towards increasing opportunities for poor producers of goods that have been accorded some value in the global market. However poverty cannot be alleviated without a critical appraisal of the profit-driven global market economy and its ability to really deliver social transformation.

Friday, July 4, 2008

Uued Glennid Lõuna-Aafrikas

Keda huvitab, siis ka sel aastal on Lõuna-Aafrikas üks kena eestimaine neiu, Aire, kel õiglase kaubanduse projekt käsil...mina istun siin Tallinnas, eesti-suve-niiskes kontoris ja olen jube kade, aga mis sa teed...

Aire blogi: http://aireaafrika.blogspot.com/

Ja ülejäänud glennid Lõuna-Aafrikas: http://glensouthafrica.blogspot.com/

Head lugemist ja meelidvat kadestamist!

Tuesday, July 1, 2008

Õiglane kaubandus Lõuna Aafrikas

Mis see õiglane kaubandus on?
Õiglase kaubanduse märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikule ja töölisele.
Rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise missioon on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid nii, et kõikide partnerite tehingud oleksid tasuvad ning kõik kaubandusahelas osalejad - tootjast tarbijani - tunneksid ennast hästi.
Õiglane kaubandus on ka sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest.
Õiglase kaubanduse idee on tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi.
Selleks sõlmitakse pika-ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat hinda ja välditakse toodete turustamisel arvukaid vahendajaid.
Samuti jälgitakse, et tootmises ei ole kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid.
Lisaks kõrgemale hinnale, makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele tootmisühistutele lisatulu (premium), mida peab kasutama kogukonna sotsiaalseks arenguks.
Õiglase kaubanduse süsteemis tegutsevad tootjaühistute liikmed teevad otsuseid demokraatlikult ja investeerivad saadud kasumi kogukonna arengusse. ( http://www.fairtrade.ee/ )

Pärast Lõuna-Aafrika esimesi demokraatlike valimisi 1994 aastal, toimus muudatus ka põhjamaistel turgudel, huvi Lõuna-Aafrika toodete vastu kasvas. Seetõttu oli loodud pinnas ka õiglase kaubanduse turupoliitikaks.
Arvestades Lõuna-Aafrika ajalugu, seost Hollandi ja Suurbritanniaga, pole üllatust, et need maad olid esimesed, kes initsieerisid õiglase kaubanduse liikumist kohalike tootjate hulgas. 90-ndate alguses ostis FTO (Fair Trade Original) Hollandis kokku väikestes kogustes veini, rooibose teed, puuvilju, maitseaineid. Suurem äriline huvi tekkis 90-ndate keskel peamiselt Suurbritannia turgudel, eriti veini ja puuvilja osas.

Detsembriks 2003 eksisteeris Lõuna Aafrikas vaid 9 õiglase kaubanduse märgiga tootjat (kasvatades tsitruselisi, eksootilisi puuvilju ja rooibose teed). Järgmise kolme aasta jooksul ühinesid õiglase kaubanduse süsteemiga juba 43 tootjat. Selle kiire kasvu taga oli peamiselt õiglase kaubanduse toodete suurenev huvi Euroopa turgudel.
Loomulikult kaasnesid selle “eduga” ka mõningased probleemid. Esialgne kiire õiglase kaubanduse tootjate huvi oli FLO (Fair Trade Labelling Organisation) jaoks liiga suur. Puudusid kohalikud inspektorid, kes kontrollivad süsteemi adekvaatset toimimist. Samuti ei rääkinud inspektorid kohalikku keelt, mistõttu tootjad kahtlesid õiglase hinnangu õigsuses. Ka oli post-apartehidi valitsuse jaoks lihtsam toetada suuri istandusi, kel oli õiglase kaubanduse tootmise kriteeriumitega kergem kohaneda.

2004.aastal kogunesid kodanikeühendused, tootjad ja muud huvitatud inimesed, et analüüsida tekkinud olukorda. Leiti, et FLO peaks Lõuna Aafrika tootjate jaoks koostama “eri-standardi”, mis tagaks liht-töölistele 25% osaluse suurtes istanduses, samuti osaluse farmitöö korralduses.

Õiglase kaubanduse süsteemiga kaasnesid veel mõned negatiivsed küljed. Mõnede tootjate jaoks oli raske täita õiglase kaubanduse süsteemi standardeid ja kriteeriume. Paljudes istandustes, kasvandustes puudusid võimalused FLO-le vastavaid koosolekuid pidada. Farmerid pidid õppima nn.manageerimist ja läbi viima lisatulu (premium) jaotamise bürokraatlikku asjaajamist. Paljud ei mõistnud üleüldse, miks Euroopa tahtis neile maksta lisatulu. Et sellist korralduslikku külge tugevdada, palkas FLO poole-kohaga inimese, kes koolitaks ja annaks nõu, kuidas erinevate kriteeriumitega toime tulla.

Teine aspekt langes väike-farmeritele. Üldiselt on kogu maailma õiglase kaubanduse tootjad väike-farmerid, Lõuna Aafrikas on see just vastupidi. 45-st õiglase kaubanduse tootjast vaid 3 on väike-farmerid. Osalt on see loomulikult apartheidi pärand, kus aafrika talupoegkond tehti maatasa, et valge mehe farmid saaksid edukalt tegutseda. Täna küsitaksegi, et miks ei pingutata selle nimel rohkem, et ka väike-farmeritel oleks soodsam ligipääs õiglase kaubanduse turule, vaid pigem toetatakse valge mehe suuristandusi, kellel niikuinii on turupoliitiliselt lihtsam.
Sellisest ühiskondlikust arutelust kasvas välja 2 õiglast kaubandust toetavat organisatsiooni: Fair Trade South Africa, kes on nn. katuseorganisatsioon kõikidele õiglase kaubanduse süsteemis olevaile Lõuna Aafrikas ning Association for Fairness in Trade, kelle ülesandeks on toetada eelkõige väike-tootjaid.

Tähelepanuväärne osa Lõuna Aafrika põllumajandustoodetest, mida eksporditakse koosneb suhkrust, maisist, maapähklitest, lihast, viinamarjadest, tsitruselistest, kuivatatud puuviljadest, veinist, tubakast. Mais on suurim kohalik põllusaak. Enamus õiglase kaubanduse põllumajandussektorist on FLO poolt sertifitseeritud. Suurimad eksporditooted on vein, värsked puuviljad, rooibose tee ja avokaadod. Väike-farmerid hetkel kasvatavad rooibose teed ja toodavad kuivatatud rosinaid. Nad sõltuvad õiglase kaubanduse turust läbi mille nende kogukonna heaolu suureneb/väheneb.
Käsitöö on FLO poolt sertifitseerimata, seega sellist läbi töötatud mudelit ei ole. Küll aga on Lõuna Aafrika moodustanud ühenduse, kelle ülesandeks on tehtud käsitöökaupade populariseerimine. Enamus käsitöölisi töötab väikestes kogukondades ja toodavad pigem traditsionaalseid asju kui populaarseid moodsaid esemeid.
Õiglase kaubanduse turism on rohkem reguleeritud ja üha populaarsemaks muutuv suund Lõuna Aafrikas. Selle nimel teeb tööd FTTSA (Fair Trade in Tourism- South Africa), kes on ära määratlenud need kriteeriumid, mille alusel tööd teha. Eelkõige rõhutatakse öko-turismi ja kvaliteeti.

Lõuna Aafrika suurim väljakutse on hakkama saada oma mineviku, oleviku ja tulevikuga. Suurimad muutused toimuvad koostööd tehes erinevate sektorite vahel. Ilma ühise jõupingutuseta muutub õiglane kaubandus vaid järjekordseks “alternatiivseks heategevuseks”. Ühe tootja maa ülesandeks on kinnitada tootjatele ja “kasusaajatele”, et õiglane kaubandus ei ole pelgalt tee paremale turule, aga ikkagi mõistmine ja jagamine ühist poliitikat ning ühiste väärtuste kinnihoidmises. Esmalt meenuv kasu on loomulikult raha ja lisatulu, aga õiglane kaubandus on midagi enamat kui raha. See on siiski kaubandussüsteem, mis põhineb teatud väärtustel.

Thursday, June 5, 2008

tu es une personne culturelle

orkut ütles mulle täna, et "you are the person of culture"...mida muud kui uskuda...on põhjust üldse rõõmustada mitmete asjaolude üle, esiteks et käes on kaunis juuni, millele eelnes veel kaunim maikuu, ja üle pika aja tunnen, et suvi ei ole kaugel, pärast aastapikkust talve olen leidmas õnne soojuses. rõõm.
teiseks on alanud vanalinnapäevad, mille raames ka toimub laupäeval Maailmapäev, mille raames on võimalus end taas kurssi viia erinevate maailmateemadega. rõõm.
kolmandaks sai AKÜ-l viimaks valmis uus kodukas, kus on MP kohta info ka üleval - http://www.terveilm.net/
neljandaks on külla saabunud mõned GLEN sõbrad tesitpoolt piiri ja see teeb hinge hellaks. rõõm.
viiendaks on Tartus esmaspäeval Kadri fotonäituse avamine, järjekordne GLEN projektijärgne tegevus. rõõm.
kõike seda arvesse võttes - pole kahtlustki, mina olengi "the person of culture". rõõm.

orkut (altervative for facebook etc) told me today - you are the person of culture - mhh, what to do but believe...
there are many things to be happy about; to start from the beginning, june is here and before that i was absorbed by a magnificent may, summer is so coming, after having a winter throughout the year i feel the warmth and i breath in and out and i am simply happy.
secondly, the Tallinn Old Town Days have started, inculding the program, we'll have the Maailmapäev (WorldDay) on saturday, many issues to be discussed and to get involved with.
thirdly, the new website of AKÜ is finally finished, it looks cool and is very informative, if you feel comfortable in estonian language, have a look: http://www.terveilm.net/
to be continued, some of my Glen people are here for the events and that is absolutely more than enjoyable.
last but not the least - Kadri has a photo exhibition on Monday in Tartu, we'll go, we'll see, we'll enjoy. c'est tres bien:)
considering all this, i guess orkut is right, i really might be the person of culture...

Friday, May 16, 2008

KUMU-s - Maailmamuutjate filmifestival

Me oleme koos-We Are Together (Thina Simunye)

Režissöör: Paul Taylor
UK 2006, 86 min

ME OLEME KOOS - THINA SIMUNYE on tõeliselt ilus üllatusfilm, mis on võitnud järjest mitmetel festivalidel publiku südamed ja pärjatud paljude auhindadega. Maailma suurimal dokumentaalfilmifestivalil Amsterdamis pälvis see nii parima debüütfilmi kui publikuauhinna.

Halvasti öeldes on tegu pisarakiskujaga, ent hea filmi kohta ei taha halvasti ütelda. Paul Taylori debüütfilm on Agape orbudekodust Lõuna-Aafrikas KwaZulu Natal regioonis, mis lisaks vaesusele on üks suurima HIV-nakkuse protsendiga piirkondi maailmas.

Agape keskus on koduks lastele, kellest paljud on kaotanud oma vanemad AIDSile. Ent nendel looduslastel on peale raske mineviku ja siiruse veel midagi väga ilusat, see on koolitamata imeilus hääl. Ja kui sellised lapsed moodustavad koori, siis see kõlab lihtsalt väga võimsalt. Nii võimsalt, et 2003. aastal ülikooli suvevaheajal siia vabatahtlikuks sattunud filmitudeng Paul otsustas panustada oma jõu nende laste aitamiseks. Ta aitab neil välja anda CD ning teeb selle filmi, mis on justkui ülistus nende laste ilusale häälele ja elujõule. Nende laul viib nad teele, millest nad poleks eales osanud unistadagi... Thina Simunye, Singabhomdeni - Me oleme koos, me oleme perekond!

Filmi kommenteerivad Mairi Jüriska (Terve Eesti Sihtasutus, HIV ennetustegevus ettevõtetes) ja Lõuna-Aafrika Vabariigis elanud ja töötanud vabatahtlikud Eneli ja Kadri.

Zulu ja inglise keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

21. mai 2008kell 18:00
www.poff.ee/kumu

Friday, May 9, 2008

10.mai on maailma õiglase kaubanduse päev

Seitsmendat aastat järjest tähistatakse maikuu teisel laupäeval maailma õiglase kaubanduse päeva, et teadvustada üldsusele laiemalt õiglase kaubanduse idee tähtsust arengumaade väiketalunikele ning kutsuda inimesi üles tarbima teadlikult ja eetiliselt.

Käesoleva aasta teema on õiglane kaubanduse ja keskkond. Kaasaegsel iga hinna eest kasumit taotleval kaubandussüsteemil puudub huvi inimese ja keskkonna vastu. Õiglane kaubandus hoolib inimesest ja keskkonnast. Lisaks väärilisele tasule on keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik tootmine õiglase kaubanduse üks keskseid põhimõtteid. Õiglase kaubanduse organisatsioonid propageerivad loodusvarade säästlikku kasutust, kütust vähe neelavaid tootmismeetodeid ja mahepõllundust. Tõeliselt globaalse ulatusega kampaania julgustab arengumaade tootjaid kasvatama põllumajandussaadusi ka kohaliku turu tarbeks, et sõltuda vähem rahvusvaheliste suurfirmade ettekirjutatud hinnapoliitikast ning tegema pikaajalisi investeeringuid keskkonnasõbralikesse viljelemismeetoditesse. Tarbijaühiskondades teadvustab kampaania inimestele nende tarbimiskäitumise hävitavat mõju keskkonnale ja tarbimisele orienteeritud elustiili otsest mõju kliimamuutustele. Kuigi vaeseimate riikide rahvastik jätab kõige väiksema ökoloogilise jalajälje oma majandustegevuse tulemusena, mõjutavad kliimamuutused ja keskkonna häving just kõige drastilisemalt nende võimalusi ennast toita ja jätkusuutlikult ennast majandada.

Eestis on õiglase kaubanduse ideed tutvustatud laiemalt alates 2006. aastast; täpselt aasta tagasi ühines Eesti ametlikult Fairtrade sertifitseerimissüsteemiga. Hiljutise avaliku arvamuse uuringu ("Avalik arvamus arengukoostööst" TNS Emor, märts 2008) tulemustest selgub, et õiglase kaubanduse mõistet teab 40% elanikkonnast. Arvamusliidrite teadlikkus õiglasest kaubandusest on veelgi suurem - seda teadis 84%
küsitletutest. Pea veerand elanikkonnast ja üle poole arvamusliidritest on valmis ostma või juba ostnud õiglase kaubanduse tooteid.

Maailma õiglase kaubanduse päev sai alguse 2000 Euroopa maailmapoe initsiatiivil, keda ühendab IFAT -- globaalne "alternatiivsete" kaubandusorganisatsioonide võrgustik. IFATi missioon on parandada kõige väiksemate ja marginaalsemate tootjate elatustaset viies kokku arengumaade väiketootjad ja läänemaailma tarbijad ning kosta
maailmakaubanduse reeglite õiglasemaks muutmise eest.

Maailma õiglase kaubanduse päeva koduleht: www.wftday.org
IFATi koduleht: www.ifat.org
Rohkem teavet õiglase kaubanduse ja Fairtrade märgi kohta:
www.fairtrade.ee, www.fairtrade.net

Monday, April 21, 2008

Fair Trade project in South Africa

The main purpose for us working in EMG (Environmental Monitoring Group) based on getting an insight in Fair Trade “business” in South Africa.
EMG is a Cape Town based NGO, established in 1991 and has been active in assisting small-scale rooibos tea farmers in achieving organic and Fair trade certification. More recently EMG helped to set up the Association for Fairness in Trade (AFIT), a network of small-farmers and farm-workers in the Fair Trade system.
...so you see that the basis of learning was advantageous.

The first month was challenging enough, because we had to work closely with Stephen (the director of EMG) and make a research about Fair Trade in South Africa. Basically it meant looking for various information, talking to people, thinking, making some analyses. It meant many long hours in the cold office with tens of cups of rooibos tea. July in South Africa is wintry and cold.

We also got to know one packaging and trading company Fairpackers Ltd. It is an united company with small-scale rooibos producers and a Golden Scrab company which have been involved in packaging rooibos for overseas costumers many years. Fairpackers Ltd is a nice example of how each of its partners owns 33,3% of the company and invests equal amount of money in it. The factory is set up in Cape Town and employes only family members.

The second part of our internship took us to the countryside in Nieuwoudtville where we could work intensivly with the Heiveld Co-op. The work mainly was getting a contact with local small-scale farmers, learning from their work, living together with them to have an adequate view on their life.
The Heiveld Co-op was founded by 14 small-scale farmers of the Suid Bokkeveld community in 2001. Since then the Heiveld has grown to over 40 members today and does its own marketing and exporting of its members rooibos tea.

After some weeks, we had to get back to the city to organise a FTSA (Fair Trade South Africa) „Annual General Meeting“ and an international conference „Southern African Fair Trade Networking Conference“. Why to organise a networking conference? Like Noel Oettle (Chairperson of FTSA) said, the fair trade movement requires a comprehensive networking to extend its influence in southern hemisphere. He also said, that the fair trade concept had developed in a very different way in the south of Africa and its progress had been „unequal and patchy“. So networking seems to be essential for producers who could learn from each other and give support where necessary.
The next morning after the conference we gave the farewell breakfast party for EMG.

The time (3 months) was finished and only now we could feel that there is still loads of work to do and we just got used to the rhythm of south and the spring (which felt like Estonian-hot-summer). And we could do more…but this is the challenge of GLEN internship, to figure out fast what is happening with you in the place so unknown and then learn as much as you can. And then take the energy and the know-how back home and start with GE activities :):):) Mhhh, very smart conclusion for the next GLEN generation ah:)

Sunday, April 20, 2008

Vikkerraadio - Huvitaja

http://www.vikerraadio.ee/helid?main_id=939951

Saturday, April 5, 2008

Abiks arenguriigis: karm elu ja südamlikkus käsikäes

Kuigi see võib kõlada trafaretselt, oli osalemine GLENi projektis minu unistus juba mitu aastat. Ilmselt olin ma valmis minema nö endast kaugemale ja nägema, tundma, hingama õhku, mis on paks teistsugusest/seletamatust/stereotüüpidest/ebaõiglusest, mis on nii kaugel, et sinna minemine juba tundub ebareaalsena.

Teisalt olin valmis muutusteks, mis annab mulle võimaluse näha asju teise nurga alt ja toob maailma mulle selles mõttes lähemale, et mõista muutusi, nähtusi, mille kohta siin põhjas elades ei teki õiget arusaama.

Minu tee viis mind Lõuna-Aafrika Vabariiki, kus osalesin mtü Environmental Monitorig Groupi töös projektiga "Õiglase kaubanduse perspektiivid".
MInu igapäevatööks oli uurimus, mis käsitles õiglase kaubanduse võimalusi Lõuna-Aafrikas. See tähendas kokkupuuteid kohalike väike-farmeritega, kes kasvatavad meilegi tuntud ja väga maitsvat rooiboseteed. Samuti korraldasime koostöökonverentsi, et kaasata ühtsesse süsteemi õiglase kaubandusega tegelejaid nii Lõuna-Aafrikast kui ka naabermaadest. Eriti toredad olid kontaktid, mis tekkisis spontaanselt, lävides kohalikega townshipides (agulites). Me ei põlanud ära töötamist koos kohalike memmedega nende pisikesel põllulapil ja lõime käed julgelt külge, et lasteaiaks konstrueeritud metallmonstrumit veidigi lastesõbralikumaks muuta.

Ma ei tea, kas on põhjust midagi loota, kui minna nii kaugele, nii erinevasse keskkonda. Pigem tuleb lennukile astuda nii avatud silmil, et kõik mis pärast maandumist sinu sisse hiilib, seda oskaksid õigetesse kanalitesse salvestada, seda mõista, seda analüüsida ja lõpp-kokkuvõttes oled oluliste kogemuste võrra rikkam. Ma ei osanud midagi karta, isegi mitte lõunamaist talve ja tohutut ebaturvalist keskkonda, kumbki neist jättis oma jälje.Aga ma soovisin üle kõige, et minu sealolemine oleks tähtis mitte ainult minule endale, vaid ka organisatsioonile, kelle heaks ja jaoks ma töötasin. Ma tahtsin õppida kõige kohta, mis oli minu oma 3,5kuud.

Kohalikud jäävad sinu jaoks täpselt nii kaugele, kui sa ise soovid. Mina sellist pealesurutud sõbralikkust küll ei kohanud nagu araabia- maades näiteks, kus kõik peale tere ütlemist kohe su parimad sõbrad on jne.
Lõuna-Aafriklased lasevad mõnes mõttes sul end tõestada ja kui sa oled ületanud barjääri, mis sind nende jaoks teistest turistidest eristab, vat alles siis saab rääkida üksteise tundma õppimisest. Ja kui sa kuulud nende hulka, siis on sul taskus suguvõsa kõikide liikmete küllakutsed:)

Ma õppisin sellest töökogemusest palju, eelkõige selle kohta, et kui tähtis on koos töötada inimestega, kes sulle korda lähevad ja kes sinuga ühes suunas liiguvad, EMG on tõeline näide sellest, kuidas üks MTÜ tegeleb küsimustega, mis neid ennast inspireerivad ja mis neile korda lähevad.
Minu sees muutus maailma tähtsus palju olulisemaks, on hea tajuda, et maailm minu ümber on üks süsteem ja me kõik mõjutame üksteist.

Ega ma sinna midagi „ära tegema” ei läinud, ikka läksin sinna, et koos ühe võõra rahvaga kasvada, nendega koos ühte õhku hingata, aru saada endast ja neist.

Ma usun, et Lõuna-Aafrikas elamine andis mulle loomulikult juurde seda särtsu, mis Eestis elades pahatihti ära kaob. Kauge maa energia paneb meid kõiki teistmoodi hingama:)

Artikkel aprillikuises ajakirjas Marie Claire (lk 62-67), lisaks veel Kadri, Birgiti ja Kullari jutud.

Friday, April 4, 2008

Friday, January 25, 2008

Aafrikas vabatahtlikuna maailma parandamas

25.01.2008 Eesti Päevaleht
kirjutas Mart Niineste

Eestlanna Eneli Meresmaa käis Lõuna-Aafrika Vabariigis vabatahtlikuna töötamas.

“Pole mõtet muretseda sellepärast, mis on või oli halvasti. Samuti pole mõtet muretseda sellepärast, mis tuleb,” võtab Eneli Aafrika kreedo kokku.
Lõuna-Aafrika Vabariik on kontrastide maa. Ja mitte ainult sellepärast, et seal elab mitut värvi inimesi. See on riik, kus linnad on dÏunglid ja külades valitseb kõrvaltvaataja pilgu jaoks primitiivne-pastoraalne idüll. Iga viies inimene põeb aidsi, kuid töö, mis toob leiva lauale, käib alati laulu saatel. Pärast pimedat on ohtlik väljas käia, kuid päikseloojang on künkaharjalt vaadates eriti ilus.

Vabatahtlik, mitte ametnik

Eneli töötas seal GLEN-programmi raames. Üleeuroopalise ettevõtmise eesmärk on saata heaoluühiskonna noori arengumaadesse abitöödele, veenmaks neid, et poole kilo kohvi saamiseks tuleb põllul päikese käes pikalt rassida ning banaanid ei kasva Selveri puuviljaletis.
Eneli osales tänu programmile mittetulundusühingu töös, mis tegeles õiglase kaubanduse arendamisega. “Nad ühendavad tootjaid, vahendavad infot ja konsulteerivad farmereid juriidilistes küsimustes,” selgitab ta organisatsiooni ülesannet.

“Aga ma ei olnud ametnik, vaid vabatahtlik,” rõhutab ta ning meenutab, et rohujuuretasandi kogemust – elu ilma vee ja elektrita farmis, kuhu esimene traktor osteti paari aasta eest – oli unikaalne. “Ma teeks seda iga kell uuesti,” sõnab ta õhinaga.

Aktiivse ja uudishimuliku inimesena lõi Eneli kaasa veel kahes projektis. Neist esimene tegeles lasteaedadega. “Lasteaed on pikk konteiner, kus lapsed mängivad, söövad, magavad ja valmistavad end kooliks ette,” meenutab Eneli. Tema ülesanne oli lastega tegeleda ning konteinerit lastesõbralikumaks kujundada. Teine projekt viis Eneli kokku memmedega. Koos nendega haris ta aiamaid, mis asendavad LAV-is sotsiaaltoetusi.

“Nendega tuttavaks saamine võtab natuke aega.” Aga kui teatav psühholoogiline piir on ületatud, on sõber nagu sõber ikka, resümeerib Eneli.

Vabatahtlike võimalused

•• Maailmahariduse projekt GLEN. Eestis viib seda ellu MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Kolmekuulistes kogukonnaprojektides osalevad viis Eesti noort, kel on võimalik teha oma erialast tööd ühes arenguriigis. Eestlased on GLEN-is aastast 2004, 13 eestlast on käinud Malawis, Ghanas, Ugandas, LAV-is, Sambias, Gruusias, Indias, Kamerunis. Tänavu saavad 21–30-aastased kandideerida 25. jaanuarini viide GLEN-projekti. Vaata: www. terveilm.net.

http://www.epl.ee/artikkel/416033

Ekstreemsused Mustal Mandril

07.12.2007 Äripäev
kirjutas Signe Sillasoo

Vabatahtlikuna ja vahetusõpilasena veedetud aeg Lõuna-Aafrika Vabariigis on Eneli Meresmaa ja Ireena Schmidti elu heas mõttes pea peale pööranud. Lõpparvet ei kavatse kumbki neiu Musta Mandriga teha.
Juba kolm aastat tagasi Aafrikasse minemise mõtteid mõlgutanud Eneli võttis asja selle aasta alguses põhjalikumalt käsile. Organisatsiooni Arengukoostöö Ümarlaud kaudu Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) juuli lõpust novembrini vabatahtlikku tööd teinud neiut Eesti ja Aafrika kontrastid ei kohutanud.
Ettevalmistustöö totaalselt teise kultuuriruumi minemiseks oli neiu sõnul pikk ja põhjalik. "Meid valmistati seal toimuvaks ette kahel seminaril, millest üks toimus märtsis, teine juunis," selgitab neiu. "Ülevaade anti kõigest, mis seal ette võib tulla: meditsiinist, elust-olust, ajaloost, sõdadest ja vaesusest," mainib ta. Midagi juhuse hooleks naljalt ei jäetud, sest sealne lokkav kitsikus, inimõiguste rikkumine ja elamine võivad turvalisest ja hästi elavast Euroopast tulijale suure šoki põhjustada.
LAVis töötades keskendus Eneli õiglase kaubanduse teemadele ja sai aimu probleemidest, millega Eesti inimesed kunagi kokku ei puutu. Mure, et rikas Euroopa maksab Aafrika kaupmeestelt veine, puuvilju ja muid tooteid kokku ostes naeruväärselt madalat hinda, mis on kordades väiksem kui tootmiskulu, ei aita Musta Mandri niigi kehva olukorra parandamisele absoluutselt kaasa, pigem vastupidi. Üleolek ja ebaõiglase äri ajamine on jätnud Eneli sõnul aafriklased näljasurma ootama. Ent olukord pole lootusetu, iga väiksemgi püüe sealset olukorda parandada on neiu kinnitusel kohalike poolt väga tervitatav.
Ka Ireena Schmidti, hetkel teist korda maailma kuklapoolel viibivat Eesti tütarlast, sealne elu-olu esimesel korral ei kohutanud. Pigem vastupidi, jaanuaris LAVis juveelidisaini õppima asuv neiu on õnnelik, et saab peagi asuda studeerima oma ala professionaalide käe all. "Õppesüsteemi kõige suurem erinevus on distsipliin. Tundide ajal õpetajale vastu ei räägita. Viisakusreeglitest peetakse siin rangelt kinni," selgitab samas riigis varem vahetusõpilasena käinud neiu.
Nagu ühest suust kinnitavad nii Ireena kui ka Eneli, et diskrimineerimine ning valgete ja mustade vaheline konflikt on riigis endiselt väga suur.
"Vahel tunnen puudust privileegist tänaval telefoniga rääkida või õhtul kell 21.00 bussiga koju sõita. Need ohvrid tuleb tuua, kui siin tahad elada," mainib Ireena.
Naerusuiselt kinnitab aga Eneli, et sinna minemist ei tasu karta, sest kõik miinused korvab meeletult kaunis loodus, südamlikud ja lihtsad inimesed, võimalus ise midagi ära teha ning ennast rohkem tundma õppida. Seal nähtut ja kogetut plaanib Eneli kodumaal edasi anda.