Tuesday, August 28, 2007

mama Mable

tere! kuidas läheb? oh tere-tere, hästi läheb. sinul? naeratad, kõik on hästi...mama Shaba paneb adidased jalga ja läheb oma maalapile peenratöid tegema...mama regina paneb pilgu meile peale ja küsib kas olema valmis. jah oleme küll. võtab nurgast teatud tööriistad ja näitab teeotsa kätte...peenar on umbrohtu ja nõgeseid täis...mäletan ema käest et kõrvenõgesed on tervisele kasulikud, surun hambad kõvasti üksteise vastu ja kannatan...nõges on siinmail küll sitkem kui kusagil mujal...aga townshipist kostub head aafrika muusikat ning 19 meetrine peenar saab täiseti puhtaks peale 3 tundi...mama Mable (84) vaatab töö üle ja kiidab...austusest võtan kastekannud ja kannan need veel tema peenardeni, mille eest ta hoolitseb 5 päeva nädalas...peopesad tulitavad ja on paistes...surun valu kaugele sisemusse ja olen õnnelik, et olen olnud kellelegi väga kasulik...varsti tuleb Nomhle (Justele anti xhosa nimi = beauty = Eneli äärmiselt kade, ah) ja ütleb, et tänaseks aitab, homme jälle...Nomsa (Maria xhosa nimi = grace = Eneli veel kadedam, uhh) ohkab ka, võtab oma koti ja istume beetlesse ja sõidame minema...

hello, how are you? i'm fine and you? smile...mama Shaba puts on her adidas shoes and goes to her small part of the garden...mama regina looks at us, suspiciously and asks if we are ready...ready we say and go (she might think that we have never done this before, ehh)...there is one part of the garden to weed which is full of stinging nettles and noxious plants...my hands are suffering badly but i know it's for the good cause and the music coming from Guguletu township is loud, so it is so much more fun to work like this...and my hands are suffering...after 3 hours we finish...mama Mable (84 years) comes and says it's well done...we smile with natascha...i have so much respect towards mama Mable, so i take her watering can and take it to her piece of land... they all are waiting for us the next time...we promise to come...Maria and Juste got xhosa names and i'm so jelous, guess i have to extort my xhosa friends to give me one also:) Juste is called Nomhle = beauty and Maria is called Nomsa = grace....so you see why i'm jelous???:) pfff... i start to fall in love with this country...and why not, ah???

Wednesday, August 22, 2007

serious south africa

The fourth MDG is to reduce the under-five mortality by two thirds from the 1990 figure.
Despite bold policies, more than 70 000 South African children die each year before their fifth birthday.
The reasons of death lead to: HIV/Aids (40%), low birth weight and other perinatal problems (15%), diarrhoea (10%), pneumonia (6%), malnutrition 4%). (www.mrc.ac.za)
The daily newspaper Cape Times says that all this originates in poverty and social and economic exclusion.
The main upstream causes of diarrhoea include lack of breast feeding and inadequate health and environmental services, including water supply, sanitation and hygiene, in particular hand washing with soap.
The author of the article ends it with the words: “government needs to focus less on economic fundamentals and more on the fundamental rights of its people”.

In Khayelitsha (which is a Xhosa name “new home”) live approx. 1 million people. Most of these live in informal settlements (shacks etc) without any water, electricity etc. supply. The people having a formal settlement have a possibility to use 25 l water per day…
Water issues are very important part for khayelitshians as many informal settlers use their water supplies which lead to big water bills, debts etc. There are also many leaks which is not repaired due to the fact that municipality don’t have so many resources or whatever and the people themselves have no means of money to do it themselves.
The City of Cape Town has come up with the idea of pre-paid water meters which has its positive and negative sides, but the memorandum is going on and it’s soon to be decided. This could be a way out for some people but for the others…?

And it seems to me that the whole situation of South Africa is either this or that, there is not an easy way to make a decision which is beneficial to everybody, the diversity of this country is still so big and the gap between rich and poor, woman and men, black and white is still huge.
But I’ll keep on digging in this society, just to be able to understand.

Monday, August 20, 2007

tagurpidi kuu

äratuskell heliseb täpselt kell 8, piilun vargsi aknast välja, uhh, pilvine, tähendab kontoris on ikka veel väga külm, keskkütte puudumine on ühele põhjamaalasele ikka väga suur põnts...harjun...aga teades et ees ootab keha jäätumisele sarnanev protsess, siis keeran teise külje ja pistan suure varba teki alt välja alles kell 8.37...kontorisse jõudes lubab Zainab, et kevad tuleb, tuleb koos päikesega septembris..ootan...
kuu on siin tagurpidi, poolik "O", mille ülemine ots on ära lõigatud, nii et jane isa õpetatud vanakuu "c" (vene keeles starõj) ei pea siinsetes oludes paika...nii põnev...
muslimite linnaosas mängib puhkpilliorkester, on reede õhtu ja nad harjutavad suuremate pidustuste jaoks, pillimehed kogunevad keset tolmust tänavat ja ümberkaudsed inimesed jooksevad naerulsui seda vaatama/kuulama/selle helide järgi tantsima, mina oma põhjamaaliku olemusega ületan ennast ja kõigutan oma keha ennastunustavalt, sest minu ees on öised mäed, minu kõrval on kõige sõbralikumad inimesed ja minu sisse tungib muusika...Zain ja Zaid (Zainabi 10-aastased kaksikud) on õnnest jõuetud, mis sest et nad on seda korduvalt kogenud, aga nende nägudelt peegeldub taaskohtumise rõõm...ja nad tantsivad...väikesed professionaalid...nii põnev...
Zainabi vanemad kutsuvad meid sööma, taldrikule asetatakse kartul ja liha, nuge ja kahvleid loomulikult pole, seega naeratad magusalt, sest see kõik on seda väärt ja sööd nagu ürgne inime...

my alarm clock is ringing exactly at 8 in the morning, i open my eyes and firstly look outside...mhh...it is cloudy again...meaning the office is still very cold...i miss central heating...really...and as i know that i have many hours to spend in front of my computer, i decide to spend some extra minutes in bed, under my warm planket...at 8.37 comes natascha and i do have to get up...Zainab promises me that spring comes with the warm sun in september...can't wait...
the moon is upside down here, it's half the letter "O" with the upper side cut...uhh...
there is a brass band playing in the place Zainab's parents live on friday night...they are rehasaling for the bigger events coming and therefore gather in the streets and play...people living in this "village" run out, listen and dance...and i dance...there are mountains in front of me, friendly people around me and the music which is all around and inside us...magic...Zain and Zaid (10 year old twins of Zainab) seem to be very happy, even though they have seen it before, even though they have experienced that before, they still keep on smiling and dancing...waw, very professionally indeed...i am in love...
Zainab's parents invite us to eat, there are potatoes and meat and no knives or forks...lovely...i smile and eat like i have never eaten before...

Wednesday, August 15, 2007

Tuesday, August 14, 2007

love them all but trust noone

et koju pääseda, tuleb esialgu raudvärav avada, siis trellidega uks, millel on pisike tabalukk ees ja alles siis saab avada ukse, mis viib kollasesse koridori, paremat kätt esimene ruum on meie tuba, see on ka lukus... sõidad autoga, sisse istudes lukustad uksed...elada kaplinnas on elada kui lukustatud uste taga...selline esmapilgul tunduv üleliigne enese turvamine muutub ajapikku väsitavaks, aga hoolimatult sellesse ka suhtuda ei saa...õhtul niisama väljas ei longi, seega muutuvad väärtuslikuks vestlused inimestega, kes aeg-ajalt sisse astuvad või siis ainult oma "perega"...tuleb välja et ma olen suuteline pea 16 tundi järjest suhtlema...uhh...mind ümbritsevad mäed...devil's peak on talvises meeleolus pea iga päev kui töölt koju lähen...salapärane udu hakkab mägede tippudelt alla veerema...tänaval on palju kodutuid...kõik nad vaatavad sulle otsa...tänavamüra seast nopid välja töömeeste laulu, shuttle-poiste-viled, telefoniga rääkiva rõõmsameelse noormehe naeru...maja taga on "armchair", enamasti mängitakse seal elavat muusikat, seega kostub tuppa elavate instrumentide mäng...koduvärava ette on end ära "parkinud"purjus naine, kes kurjustab naabritega ja karjub vahetpidamata, varsti läheb ta ära, sest ööd on siin mustad ja külmad...ainsad keda ma tänaval peaaegu üldse ei märka on lapsed ja koerad...kummaline...samas ega ma päeva ajal väga ringi pole kõndinud ka...

i've got to open the iron gate and then the iron door, wooden door and another wooden door...after that i'm safely in my room...while driving with the car, you need to lock the doors... living in cape town is like living behind the locks/doors etc...there is no way you can lose the sense of security...it's very tireing...i'll keep on repeating the sentence inside the shuttles: "love them all but trust noone"...it's getting dark already at 19, so it's advised not to walk around...the ability of deep communication has an opportunity to be developed...there are many people running in and out in our house and the night-talks with the guys living with us are getting long...i guess the time of communication covers almost 16 hours a day...uhh...we're surrounded by the mountains...the voices from the streets consist of singing workers, shuttle-whistels, some guy laughing while talking to a phone...behind our house is a bar with live-music almost every day...there is a woman lying down in front of our gate, screaming at neighbours...but as the night is coming and it's getting cold, she moves away...the only ones i don't seem to notice in the streets are children and dogs...probably because i go home around 17 or 18 and they are safely at home by that time...strange...

Monday, August 13, 2007

minasinatemameienemad

Ajal on siin teine mõiste...kirjutan teile teinehomme...

time here has a different meaning...i'll write soon...

Tuesday, August 7, 2007

Monday, August 6, 2007

dit en dat

kolmapäeva hommik: ärkad üles, oled õhevil, sest tead et kaks rootsi filmitudengit võtavad su auto peale ja sõidate koik koos põhja, nieuwoudtville...paned asjad kokku ja lähed tänavanurgale autot ootama...tuleb noormees ja küsib raha, vaatab et sul kotis on ilus jopejupp ja uurib, millal sa ta Stonesi(baar)viid...mhhh, ütled siis, et raha pole ja et see joppejupats on su ainuke vari talvise vihma ja tuule eest ja et stonses sa ei käi, aga õuna võid pakkuda, mille peale tema ütleb ok ja ütleb et õun on sweet-blooded...mhhh...siis vaatad, et su auto jääb hiljaks ja su kõrvale ilmub uus noormees...ohkad ja ütled, et pead nüüd minema...lähedki...teisele tänava nurgale...üks neist hüüab veel "i love you"...mhhh...
kuidagi kergem hakkab kui oled autos ja sõidad mööda ja läbi ja üle maagiliste maastike...mäed ja väljad ja linnad ja külad ja mäed ja mäed ja mäed...ohhh...philip ütleb et farmeritele kuuluvad ka mäed, mis jäävad nende põldude peale...savaataõnnelikke:)
nieuwoudtville tervitab meid päikesepaistes...2000 elanikku, keda sa ei kohta kohe ja korraga...väike linn...inimesed, kes mööduvad, ütlevad: hallo...afrikaani keel ei ole ikka niisama, mõtled et oled elanud belgias 6 kuud ja saad aru, millest jutt käib, aga ei...ei saa aru...õpid uuesti...
hendrik (71), väike-farmer, kasvatab rooibos teed ja karjatab lambaid...annab rootslastele intervjuu nagu muuseas, kaamerakrampi ei ole...sinule ütleb, et tule tule septembris, aitad mind majapidamises ja sina vastad, et hea meelega...kohtumiseni siis...
flower-season ei ole alanud...väljad on veidi kollased-lillad-rohelised aga õige pidu algab augusti lõpupoole, talv on liiga külm olnud ja üleujutused ja ole lasknud maal maha rahuneda...
mäenolval kasvavad mõned "aloe"puud, jalutad seal ja philip räägib taimedest ja bushmanide harjumustest ja sellest et "aloe" puutüvede peal on valge katt, mida kasutatakse kosmeetikas, hõõrud puutüve ja näed, et mees ei valeta...käed lähevad pehmeks:) sinu ümber pole mitte midagi muud...ühtki inimhinge...äkki kuuled vilistamist ja ohkad, et niikauks seda vaikust siis oligi...tuleb välja et SABC (lõuna aafrika televisioon) teeb väikseid klippe mäenolval olevast "metsast" ja tahab intervjueerida turiste...no teeme ära, mis seal ikka rasket olla saab...küsimuse peale, et mis sa metsast arvad, vastad, et meie metsad on tihedamad:):):) aga muidu meeldib vaga...SABC on rahul ja ütleb, et lähed eetrisse järgmise nädala hommikuprogrammis...no ka hästi...
kuna vihmaperiood ple läbi, siis hendrikule külla ei saa minna ja reisid reede hilisõhtul minibussiga kaplinna tagasi...reis on pikk...hommikul kell 4 oled oma maja ukse ees...ütled kaasreisijatle "good-bye" ja lähed...minibuss sõidab ära ja sa avastad, et sinu raudvärav on jälle "katki", ja seda avada ei saa, mis seals ikka, ronid üle, hea et politsei just enne mööda oli sõitnud, muidu oleks olnud vähe veider:)
oled õnnelikult kodus ja oma voodis...kuuled tänavamürakära ja muigad ja uinud silmapilkselt...
hommikul ärkad ja kuuled kuidas sintu ütleb "good morning eneli", teisest toast hüppab välja fredrik ja viimasena ilmub välja pisut pohmellis kristian...kõik on ülirõõmsad ja tunnedki, et oled KODUS:) on hea!
õhtul on juste sünnipäevapidu, ostad, mässad, kokkad, pidu möödub õnnelikult... pühapäeval tunned, et on olnud intensiivne nädal ja tahad vaid puhata ja oma olemist nautida, võtad sõbra beetle ja sõidad kirstenbochi botaanikaaeda, heidad murule pikali, lased päiksel end paitada ja lihtsalt oled...elu on imeline...mäed su ümber hingavad...

how untouched i could stay while living inside the things which still touch me??? while living in cape town you are confronted with the huge poverty in the streets every day...and people step to you and ask you things, normally money of course...and what do i say: i say i don't have the money but i have an apple, they take it with still a bitter taste in their mouth...can i stay untouchable in a way???
bon, i had wonderful days in Nieuwoudtville, up north, had a chance to meet some small-scale farmers..hendrik (71) is a black farmer growing rooibos tea...and despite of everything you can just enjoy his positive energy bursting out from his eyes and smile and he is ready to host me in september when i will go in his farm to get in touch with the farm-life:)
while visiting the nearby nature within it's quietness, there is suddenly SABC (south african broadcasting company) trying to get an interviw for one of their morning shows...so we do that and feel, how more strange can it get:) being in the other side of the world, just walking around the places people normally don't walk during the weekdays at least and the other second you could be filmed by the guys appeared from nowhere:)
after 3 days being up north we decided that we really would like to come back in september which we can do for sure now, even got a place to live for couple of weeks...
juste's birthday on saturday turned out to be a nice event and sunday in kirstenboch botanical garden was the best way to finish this itensive week...and i keep on being surprised...