Friday, July 6, 2007

seesama jõgi

"Ma mõtlen ikka, kuidas osata küsida kõige tähtsamaid asju. Kui ma nüüd küsiksin nii, et kui teie kunagi olite nii vana kui mina praegu...Kui teil oleks olnud inimene, kes oleks olnud nii tark, nii suurte teadmistega kui teie ise praegu, mida te oleksite tema käest siis küsinud ja mida te nüüd arvate, et oleksite pidanud küsima?" (Jaan Kaplinski)
Ma loen parasjagu tema raamatut...ja mõtlen...kas armastuse ja tarkuse teed voolavad koos ja kas sõnalõppudega -loogia sõnad pole mitte loodud just selleks et sa hakkaksid nende taustu uurima ja seega end mõtlema sunnid? Ja mis on taevane ja mis on maine ja mis on olematus??? Ja kas unenäod ikka on unenäod??? Pean tunnistama et on vajadus lugeda ja lugeda ja lugeda...

Ma sõidan ära 16.juulil, esialgu maandun Frankfurdis, kus loodetavasti sõber mulle vastu tuleb...
Ma ei saa kahjuks väga palju lugemismaterjali kaasa võtta, lubasin endale vaid suurt seljakotti ja need vähesed maised asjad, mis mulle vajalikuks osutuvad, mahuvad sinna ära küll (no ma loodan!). Minu sees pole enam sellist ärevust kui nädal tagasi, ehk tuleneb see sellest, et ma olen selle mulli sees juba nii kaua olnud, et kui nüüd aeg küps on, siis ma ei oskagi väga reageerida...
Küll kõik sujub, ma väga ei närveeri....minu viimaste päevade kulgu on kõrvaltvaatajail üsna kummaline jälgida, ma magan meeletult palju, aga Lõuna-Aafrikas on talv ja minu sisemus on seda väga selgelt tajunud, seega teen väikeseid talveuinakuid juba praegu, juulikuises Eestis:) viisaasju ajades olin sunnitud helistama ka korra Kaplinna, kus Zainab rõõmsalt mind tervitas ja mulle teatavaks tegi, et ma räägin inglise keelt saksa aktsendiga:)
Juste elab hetkel Green Elephant hostelis ja meile kirjutades langeb ta pilk aknast välja, kus tibutab vihma ja kus Table Mountain teda magusalt tervitab ja end vallutama kutsub:)
Mathias on Nairobis, hetkel veel kusagil kõrgklassi rajoonis aga küllap ta sealt välja saab. Ja Tomas on Lusakas, saatis üsna pika ja ülevaatliku kirja sellest, mis temaga seal õigupoolest juhtunud juba on ja ma ütlen, et seda pole teps mitte vähe.
Ja nii me kõik vaikselt lähemegi, oma teed...äärmiselt põnev on...jah...

I'm currently reading one book of Jaan Kaplinski which tells you a story of one young man who is constantly looking for a new knowledge and asking important questions about existence, religion etc. I guess it's a very good starting point for you if you haven't really had time to look behind for a long time and the books on your table have been covered with dust:)
I'm leaving on the 16th of july, the first stop is in Frankfurt. I can not unfortunately take my books with me (which i would love to do) because i promised myself to take only one backpack and nothing else (ehh, we'll see). I'm not so anxoius anymore, mostly due to the fact that Africa will happen for sure and everything that will happen is supposed to happen anyway, so no stress...just following my flow...my last days have been very relaxing, i'm sleeping a lot, collecting my energy so to be ready and strong to face whatever is ahead...had to make a call to Cape Town the other day and was so happy to talk to Zainab who immediately said that i speak strange english, with german accent:) well, she will change her mind about that after i have talked to her more i'm sure:)
Juste is living in Green Elephant, Mathias is in Nairobi and Tomas already in Lusaka, waw, everybody is somewhere so far but so close in the same time...that is something to exeprience...really...

2 comments:

kukupai said...

Ole siis tubli seal kaugel! Ja vähemalt mõne Kaplinski raamatu võiksid ikka kotti mahutada - teda tasub korduvalt üle lugeda.

sinu said...

ahh siin sa siis oledki mu arm ja rõõm, no tead kus mind leida ja ja just seal samas su selja taga magamistoas teki all :)