Sunday, July 15, 2007

in between dreams

ma kasvan koos nende puudega, kasvan siin ja kasvan ka tõenäoliselt seal...see ongi sümbol...
jane ja alice ja maria - oli äärmiselt värskendav teid näha, maris ja thomas - aitäh kõige eest, jan - ole nüüd tubli, kõik sugulased ja muud sõbrad - ma pole ikka veel pakkima hakanud aga no ei tasu muretseda, küll kõik sujub, homse lennuni on mõned tunnid ikka veel jäänud...ja peale selle on minu esimene peatuspunkt kõigest kesk-euroopa ja seal olla on olla kui kodus, ei mingit seesmist värinat kui päris aus olla:) aga neljapäeva hommikul on justkui kõik teine...siis olen kaplinnas ja vat siis püüan elada silmad täiesti lahti ja et ei läheks kaduma mitte üks sekund kõigest kogetust...vaatan, kas üldse magan:) olge siis vaprad ja andke mulle aeg-ajalt teada, et kes kellega käib ja mida kannab seljas presidendiproua ja kas rahvaomakaitse teid endiselt paelub ja nii edasi...

the small voice from inside of me is just explaining her friends that there is nothing to worry about and that i'm still in the lack of energy to pack, but my flight tomorrow is at 11.55, so til then i'll just enjoy the last minutes in my homeland...thank's to all who made a comment and had a nice long conversation with me about this and that...we'll keep in touch for sure...

3 comments:

krish said...

ah, beautiful blog, Eneli!
I hope you started packing by now, otherwise it will be a long night - but there won't be much sleep anyway, I guess...
Wish you a good journey!

Arvo said...

Still alive? ;)

Annika said...

Vaatasin natuke enne seda, kui sa ära sõitsid sellist filmi nagu Vereteemant (Blood Diamond, Leo Dicaprioga) ja nüüd ma arvan, et Küllil on õigus, et Aafrika on üks hirmus koht ja ega sa sealt elusalt enam tagasi ei tule (see viimane on juba minu mõte). Loodame muidugi kõige paremat, sa oled ju üldiselt heas vormis ja jõuad kiiresti joosta (pahade eest võsasse peitu näiteks). Ussid on seal ka muideks väga mürgised! Ole siis tubli:)