Sunday, December 9, 2007

Vabatahtlikuna tööle arengumaadesse

GLEN on Euroopa Liidu üheteistkümne liikmesriigi (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Prantsusmaa, Malta, Austria) kodanikuühenduste ning Saksa maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni ASA koostööprojekt. Eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel

Kui :
Sa oled 21-30-aastane;
Sul on Eesti kodakondsus;
Sul on projektile vastav hariduslik või erialane taust;
Sa valdad vabalt inglise keelt;
siis oled oodatud kandideerima osalemaks järgnevates projektides:
1) Gruusia: Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
2) Kambodža: Infotehnoloogia rakendamine puudustkannatavate noorte heaks
3) Keenia: Kohalikule kogukonnale tuginev linnaplaneerimine
4) Lõuna Aafrika Vabariik: Õiglane kaubandus
5) Tansaania: HIV/AIDS ja seksuaaltervise õpetus noortele (NB! Manus Tanzania)

NB! Konkursil ei saa osaleda isikud, kes on seotud GLEN projekti koordineerimisega.

Osalemiseks täida inglise keeles avaldus ning saada meiliaadressile: info@terveilm.net ja posti teel aadressile:
GLEN projekt
Arengukoostöö Ümarlaud
Suur Karja 23
Tallinn, 10148

KANDIDEERIMISE TÄHTAEG: 25. jaanuar 2008

Alates 2004. aastast on 13 eesti noort osalenud erinevates GLEN projektides. Eesti-poolne partnerorganisatisioon GLEN võrgustikus on Arengukoostöö Ümarlaud ning projekti rahastab Eesti Välisministeerium. Kuidas GLEN toimib? GLEN osaleja panustab vabatahtlikuna koos eri rahvusest tandemikaaslasega 3 kuud kestva projekti elluviimisesse. 2008. aasta kevadel tuleb osalejal läbida 2 ettevalmistavat seminari, seejärel toimub lähetus arenguriiki. Sellele järgneb koostöö Arengukoostöö Ümarlauaga maailmahariduse edendamisel. Projektis osalemise kulud (kindlustus, reisikulud, stipendium) kaetakse. Loe rohkem: http://www.glen-europe.org/

Monday, December 3, 2007

vaikselt lõpetan...

Kuna aeg ei halasta ja ma pole siiani osanud kuidagi oma Aafrika kogemust kokku võtta, siis vaikselt lõpetan ja lisan veel lõike kirjavahetusest kodustega...selline teine viis, et öelda, et kõik on hästi...

Alguses…
“..jäime Nataschaga kahekesi veel kontorisse, boss usaldas meid juba eelmisel nädalal, nii et oskame alarmi peale panna jne:) päeva ajal väga ei jõua blogi ega kirju kirjutada ja see arvuti, mis minu kasutuses on, on niiiiiiii aeglane, et ma enam ei üritagi. Täna hommikul näiteks tegin talle 3 restarti enne kui üldse looma hakkas:) ja veel, homme sõidame linnast välja, sest homme on naistepäev ja tööle ei pea tulema ja reede lunisime vabaks, sõidame hea lootuse neeme juurde, pingviinid, vaalad, ahvid...uhhhh...saab olema vaga põnev...”

Vahepeal:

“…pühapäeval käisin kirikus:) no kirik ei olnud arhitektuurilises mõttes kirik, sest inimesed kogunevad lihtsalt ühte suurde ruumi ja peavad oma jutlusi ja asjaajamisi seal. Aga see oli kristlik liikumine ja ma tahtsin lihtsalt näha ja kogeda et mis ja mida ja kuidas. Alguses mängis bänd, päris ägedalt, lauldi kristlikke laule, aga ei olnud selline eesti joig, vaid päris pop, kõik seisid ja tantsisid...mina ka:):):) see osa kogu tseremooniast oli väga tore. Siis tervitati uusi liikmeid, väga sõbralikult, neid õnnistati, pandi käed nende peale ja loeti lühike palve. Peale seda tuli jutluse pidaja: sel korral rääkis "holy spirit" - Püha Vaimu teemadel. Appikene, milline innustunud mees, elas oma sõnadele nii kaasa, oli tunne nagu vaataks mingit tõsisit teatrietendust. vahepeal kostus rahva hulgast heakskiitev "yeah" ja “hallelujah”, tõsteti käsi üles ja no ma ei tea...veidi oli selline sekti sattunud tunne, nagu Borati filmis. Nats hakkas hirmus. Aga kogemuse sain kätte. vot, aga ma ikka otsin selliseid veidrad kohtumisi, siis on rohkem rääkida ka:):) näiteks kohtusin ka presidendi turvamehega:) oli tore mees, ja ei küsinud kohe et ohh, kus see Eesti on, nats tundis asja, vohh, selline teadjam turva, eks president saab teadjamaid mehi valida:)

Lõpupoole:
“…On nats aega, et sulle kirjutada. Ajal on siin teine mõiste ja kontakti saamine inimestega pisut raskendatud....aga see et ma endast märku ei anna, ei tähenda kohe et midagi on halvasti...pole miskit halba...kõik on suurepärane...suvi tuli ja päike on meil ja inimesed on head... Kõik toimib, olen harjunud inimeste ja süsteemiga, ja see on nats halvasti, sest nii vähe on veel jäänud siin olla, alles nüüd tuleb tunne, et võiks kasvõi mägesid liigutada...kõik on omane...”

Saturday, November 17, 2007

conclusions

täna oli mu meiliboxis järgmine kiri: "do you want to have an average to small penis all of your life?"...mhmm...mõtlen, et äkki reageeriks...et vastaks: "it's none of your business but yes please"...ja kas siis mõistatuslikul kombel veel keegi mulle omakorda vastaks nõuandega, et mida siis teha...vaevalt...niisiis istun ja vaevan oma pead selle üle, et mis siis siin ilmas kellelgi tähtis on? mulle on oluline mina ja sina...ja see, et ma saaksin minust ja sinust õigesti aru...mulle on oluline mu ümber olev maailm ja mina selle sees, minu vabadus seal ringi tuhnida...mulle on oluline üks kauge maa...ma tean, et ma pole lõpetanud oma peatükki Lõuna-Aafrika kohta...justkui kõik mu seesolevad sõnad on kusagile kinni jäänud...mida ma siis lõppkokkuvõttes kogesin/läbi elasin/tundsin/nägin/kuulsin/katsusin? Kõike ja mittemidagi...3,5 kuud on niivõrd lühike aeg, et kõigest aru saada, nii aru saada, et see oleks adekvaatne...ma õppisin palju, eelkõige selle kohta, et kui tähtis on koos töötada inimestega, kes sulle korda lähevad ja kes sinuga ühes suunas liiguvad, EMG on tõeline näide sellest, kuidas üks MTÜ tegeleb küsimustega, mis neid ennast inspireerivad ja mis neile korda lähevad...rohkem infot nende kohta: http://www.emg.org.za/... inimesed minu ümber...nagu teada elab lõuna aafrikas vikerkaare rahvus, mis tähendab, et ühisel maalapil peavad koos eksisteerima erineva tausta ja nahavärviga inimesed...tihtipeale arvatakse et enamus selle maa elanikest on valged...ei ole, valgeid on kogu elanikkonna kohta vaid 30%...ja üleüldse tundub mulle, et selline rassiküsimus on pigem ületähtsustatud nende endi poolt...kuhu iganes sa ei lähe, tajud sa, et kellegi pilk paneb su pelgalt paika sinu nahavärvuse järgi...mis mõnes mõttes on arusaadav, aga minule kui üsna (ma arvan vähemalt) tolerantse maailmavaatega noorele inimesele muutus see üsna koormavaks ja ma tundsin et pikapeale kogu nn.ehe suhe ümberkaudsete inimestega baseerus piiritunnetusega suhtlusel...ettevaatlikkus on märksõna niikuinii...Lõuna Aafrika loodus seevastu (eriti kui teile meeldivad mäed) paneb suu kinni juba esimesel kokkupuutel, sa võid näha lopsakaid rohelisi piirkondi, siniseid mägesid, poolkõrb-liivavälju, no mis iganes...ja kõik see paneb jahmatama...kui on veel võimalust näha põhja-kapimaa päieseloojangut, siis on kõik unistused täitunud:) ja kui Krugeri rahvuslikus pargis kõnnivad elevandid sinu auto eest mööda ja lõvid tervituseks oma suursugusust näitavad ja kui päike on soe ja ükski malaaria-sääsk sind ei hammusta, siis oled ka õnnega koos:) ma ei arva, et Lõuna Aafrika on turismisihtpunktiks (eriti veel perega) kõige õigem koht, aga iseenda avastamiseks on see koht küll, kuhu minna...seal tulevad esile küll need põhitõed, mille oled oma turvalises euroopa kodus minetanud, kaotanud või unustanud...vot, ja nii ongi, jätkan teine hetk, seniks aga vaadake pilte, olen lisanud uusi fotosid oma galeriisse...

i got an e-mail today which said: "do you want to have an average to small penis all of your life?...ehmm..i thought i should react and answer " it's none of your business but yes please"...and i was thinking if i get another reply with the magic answer how to achieve this...hardly...so i sit here and think that so many different things matter to people...for me i matter and you...and that i could understand you and me right...and the world around me matters and my freedom to search my answers in it...and one very far far away country matters...i know that i haven't completed my chapter about South Africa...as if all the words are stucked in me...so what did i actually experience/learn/see/hear/touch in there? Everything and nothing at all i would say...3,5 months is such a short time to get it right...i learned how important it is to work with people you really like and admire...EMG is an example of one ngo which just works with the questions which matter and inspire them...if you need more info: http://www.emg.org.za/... what else? people in general...South Africa has a rainbow nation which means that so different types of people have to exsist in one land...it's a false idea, that most of them are white people, no, white people have only 30% of the population...and it seems to me that the question of race is a big issue in between themselves, the south african nation and they make a big deal out of this...it is still hard to value each other because of the history...well, can understand it in a way but it is not easy, cause everywhere you go you've put in the box named by the colour of your skin...you just need to be careful...whenever you go, whatever you do...the nature of SA is grand, i mean you can see so many varieties of it, the mountains, the green fields, the deserted area...whatever...it's just amazing...and if you have a possibility to look at the sunset in Dobbelarskoop, then you might call yourself especially lucky...and if you have been greeted by the elephants passing by in Kruger National Park or the lions hunting impalas and if you enjoy the sun and if you haven't been bitten by the malaria-mosquito, then just feel great...i don't think SA is a mainstream touristic area to visit with your family, it's rather an area where you can find yourself again enjoying adventures...you'll find the reasons if you are looking for them and you'll find the answers if you are careful enough...you'll find the things you lost in your safe european home...well, i'll stop, will continue one of whose days...til then have a look at my gallery as i have added some more pictures...

Tuesday, November 6, 2007

Lõuna-Aafrika kronoloogia

4.sajand – Bantu-inimeste saabumine ja kohanemine põliselanike San ja Khoikoi inimestega
1480-ndad – portugaallane, Bartholomeu Dias, on esimene eurooplane, kes sõidab ümber Aafrika lõunapoolse tipu
1497 – portugaallane Vasco de Gama maabub Natali rannal
1652 – Jan van Riebeek, Hollandi- Ida-India Kompanii esindaja, avastab Cape Koloonia Table Bays
1795 – Britid võtavad Cape Koloonia hollandlastelt endale. Territoorium tagastatakse hollandlastele 1803; loovutatakse taaskord brittidele 1806
1816-1826
– Shaka Zulu avastab ja suurendab Zulu impeeriumi, loob endale muljetavaldava armee
1835-1840 – Buurid lahkuvad Cape Kolooniast ja avastavad Orange Free State’i ning Transvaali
1852 – britid tagavad piiratud omavalitsuse Transvaalis
1856 – Natal eraldub Cape Kolooniast
1850ndate lõpus – Buurid kuulutavad Transvaali vabariigiks
1867 – Kimberly’s avastatakse teemandid
1877 – britid annekteerivad Transvaali
1879 – britid allutavad Zulud Natalis
1880 – 81 – buuride vastuhakk brittidele, esimene Anglo-Boeri sõda. Konflikt lõppeb rahu sobitamisega. Transvaalist saab taas vabariik
1880ndate keskel – Transvaalis avastatakse kuld
1899 – briti väed kogunevad Transvaali piiril ja nad ignoreerivad laialiminemise ultimaatiumit. Algab teine Anglo-Boeri sõda.
1902 – sõda lõppeb ja Transvaal ning Orange Free State liidetakse briti kolooniaga
1910 – Lõuna-Aafrika Ühenduse loomine (Cape, Natal, Transvaal, Orange Free State)
1912 – ANC loomine (algul Native National Congress, hiljem, African National Congress)
1913 – Land Act tutvustamine, et ennetada mustanahliste maaostu (välja arvatud neil, kes elavad Cape Provinces)
1914 – National Party loomine
1918 – Secret Broederbondi loomine, et eelistada Afrikaane
1919 – South West Africa (Namiibia) liidetakse Lõuna-Aafrika administratsiooniga
1948 – Apartheidi poliitika võetakse kasutusele kui National Party saab võimu endale
1950 – rahvastik jaguneb rassi järgi, Group Areas Act eraldab musti valgetest. Kommunistlik partei keelustatakse seadusega. ANC vastab kodaniku allumatuse kampaaniaga, seda juhib Nelson Mandela
1961 – 70 mustanahalist demonstraatorit tapetakse Sharpevilles. ANC keelustatakse seadusega.
1961 – kuulutatakse välja Lõuna-Aafrika Vabariik. Mandela juhib ANC-d
1960ndad – rahvusvaheline surve valitsuse vastu algab, Lõuna-Aafrika jäetakse välja Olümpiamängudest
1964 – ANC juht Nelson Mandela mõistetakse süüdi ja karistatakse eluaegse vangistusega
1966 september – peaministri Hendrik Verwoerdi mõrvamine
1970ndad – üle 3 miljoni inimese sunnitakse elama townshippides
1976 – üle 600 inimese sai surma seoses mustanahaliste protestiaktiga Sowetos
1984 – 89 – townshippide ülestõus
1989 – FW de Klerk asendab president PW Bothat ja kohtub Mandelaga. Paljud ANC aktivistid vabastatakse
1990 – ANC seadustatakse, Mandela vabastatakse peale 27 aastat vanglas viibimist, Namiibia saab vabaks
1991 – uue põhikirja kokkulepe
1994 aprill – ANC võidab esimesed non-racial valimised. Mandelast saab president, valitsus moodustatakse, SA saab koha UN General Assemblys peale 20 aastat.
1996 – piiskop Desmond Tutu alustab inimõiguste vastaste tegude ülestoomist.
Võetakse vastu uus konstitutsioon. National Party tõmbub tagasi, sest et neid on ignoreeritud
1999 – ANC võidab valimised, presidendiks saab Thabo Mbeki
2000 detsember – ANC võidab ka kohalikud valimised.
2001 aprill – algab tõsine aidsi vastane võitlus
2001 september – Durbanis UN rassi konverents
2001 detsember – Peakohus kohustab aidis ravimite andmist rasedatele
2003 mai – 91.aastane Walter Sisulu sureb (Mandela mentor, oli vanglas 26 aastat)
2004 aprill – ANC võidab valimised ja Thabo Mbeki jätkab presidendina
2005 – tahetakse muuta Pretoria nime Tshwaneks
2005 juuni – Thabo Mbeki vallandab Jacob Zuma korruptsiooni tõttu
2005 august – kusagil 100 000 kullakaevajate streik palga väiksuse tõttu
2006 mai – Jacob Zuma mõistetakse õigeks
2006 – esimene maa Aafrikas ja viies maailmas, kes lubab omasooliste liitu
2007 mai – Kaplinna linnapeaks saab Helen Zille, esimene opositsiooni juht (Democratic Alliance DA)
2007 juuni – tuhandete “public-sector” tööliste streik, mis kestab 4 nädalat

2007 juuli
- Lõuna-Aafrikasse saabub GLEN vabathtlik Eneli Meresmaa:)

Saturday, October 20, 2007

rugby

johannesburg on hiiglasuur, joudsime eile hilisohtul...lend jai 1 tund hiljaks + tiirutasime johannesburgi kohal oma teine tund tormi tottu, seega 2 tunnine lend pikenes kahe tunni vorra, bon, nuud oleme siin...endiselt ja ikka ja jalle on ohutus siin maal prioriteet...diamond diggersi packpackersi meeskond utles vaid, et arge kesklinna minge...mhh..kull aga joudsime kulastada apartheidi muuseumi, mis annab hea ulevaate verisest ja ulekohutsest ajaloost...rugby on louna-aafriklaste mang, tanase finaalmangu inglismaa vastu nad voitsid ja kogu maa hoiskab nagu siis kui eestlased paar korda suusavoistluste ajal higised poidlad peopesast vabastavad ja Lembitu Kuuse kommentaar: meie Andrus! televiisori kastist valja huppab...nii on...louna-aafrika voitles vapralt:) homme soidame svaasimaale...hasti!

johannesburg is huge, we just arrived late last night after the 2 hours delay cause the storm was so strong and we could not land, instead we just made rounds above this city...well, we are here now...the safety is priority and the staff of Diamond Diggers just simply said: do not go to the citycentre...pffff...still we visited the apartheid museum and got a pretty clear picture of the history...rugby is the game of south-africa, noone who knows this sport (can not really say that estonia is a big rugby country) has a doubt in that...there was a final game today: south africa vs england and SA won without any hesitation and the whole country is celebrateing the way we do in estonia if we have got one of the few medals in the skiing competitions:) bon, i will as well, feel a bit south african myself at the moment:) tomorrow we will head to swaziland...the adventure is just about to start!

Thursday, October 18, 2007

hamble kahle...

mõnikord on mõned fotod eluilulised, võibolla iluelulised...aafrika on ilus...avastasin, et ega ma pole oluliselt palju igapäeva tegemisi kirjeldanud, ja ega te lõuna-aafrikast selget pilti pole saanud ja tööst on teil ehk pelk kujutlus...ma ei teagi miks nii on...osalt ehk seetõttu, et kõik need 3 kuud on möödunud nii intensiivselt, et aega kirjatööks, eriti veel analüüsivaks, pole olnud...siirad vabandused...aga eks ma tulen tagasi ja siis...:) täna on mu viimane "tööpäev"...FTSA AGM (Fair Trade South Africa Annual General Meeting) ja networking conference on läbi...olid äärmiselt põnevad päevad...aseminister agrikultuuri ja teaduse alal mainis oma kõnes 2 korda Eestit:):):) eks ma tegin ikka eeltööd kõvasti...jah...täna hilisõhtul pakin asjad ja homme sõidame jo'burgi, sealt edasi svaasimaale, krugeri rahvusparki ja siis tagasi kaplinna paariks päevaks...kõik läheb liiga kiirelt...aga kõik on hästi...olen õnnega üle valatud...

some photos are incredible, full of the hidden treasures...africa is full of hidden treasures...i realised that i haven't actually written much about the people, country, my work...apologies...guess these 3 months have been so intensive, that the time, to make analytical writings, hasn't been exsistant at all...it's my last day at work today,the AGM meeting and Conference went well, the deputy minister of agriculture and science mentioned Estonia twice in his speech:) mhhh...i did a lot of promotion:) i'll be packing my things tonight and fly to jo'burg tomorrow, from there to swaziland, kruger national park and in the beginning of november is my flight back to Europe...mhhh...it's fast now...
anyway, to make it up to you, i will just add here some things that has amazed me and natascha during our stay, so stay tuned!

SABC
– well, you all know how we became TV stars in South Africa ah? It’s just one of those days you are wandering around Nieuwoudtville, in an aloe -“forest”, basically alone, thinking your thoughts, appreciating the quietness and suddenly the TV is looking for you to make an interview with your for the morning show…waw, I mean, this is one of the reasons we came here, right?

Dobbelarskoop
- Hendrik’s farm is the place that showed us again how we value the simplicity of being. The days we spent there will always stay with us as an example of coping without electricity, tap water, cell-phone connection, European standard-toilet:) and it was marvelous!

The weather
what is it? – We imagined Africa (stereotypes, we know!) to be a warm place…hahh…guess again…

Minibuses
– waaw, R3.50 from Obs to town, quick, crowded, with the messages “love them all but trust no one”…we’ll try that!

Is fair trade really fair? Question
– mhmmm, after exploring the Fair Trade world here and talking to many people, we finally end up with the question to what we don’t know the answer anymore…thanks for that ah?

Magwinya
– uhhhh, fat food is one of the key-words here I suppose, but nothing to do, the magwinyas you get from Philippi or Khayelitsha or Nyanga are so delicious…mmmm...

Abalimi gardens
– we did take part of some other projects while being here and working with mamas in these gardens is a privilege itself…

Noluthando crèche
– another experience, another life…mhmm…children are cute anyway, wherever you go…

Change-the-language nation
– hello, how are you, I’m fine and you and continue in Afrikaans…molo, kunjani…continue in English…it’s lovely and you are lucky to hear these mixed conversation every day…it’s really fantastic and gives a bit of sparkle in your day…

EMG
– a bunch of lovely inspiring people...

Thursday, October 11, 2007

oktoobrikuu-tuul

oleme kaplinnas tagasi, juba nädal aega...kõik on justkui nii nagu enne aga väga erinev ka...kui oleks vähekenegi võimalust, siis jääks siia ja teeks veidi tööd, mida kogu meie kollektiiv näib nautivat täiel rinnal...EMG on väike kogukond mtü inimesi, kes kõik ja üheskoos rühivad ühise eesmärgi nimel...parema maailma nimel... ja see näib nii inspireeriv ja just seetõttu tahakski siia jääda, nende keskele...me vahetasime ühtlasi ka oma kodu James str. Rosebankí vastu, mis ongi hea, sest pidev liikumine mõjub hingele ergastavalt...vaikselt hakkab aga aeg otsa saama...järgmisel nädalal oleme konverentsil ja reede hommikul teeme piduliku hommikusöögi oma hubases kontoris...ja siis sõidame nataschaga jo'burgi, mis sealt edasi saab, seda ei tea...vaatab...

we're back in cape town already for a week now, it all seems familiar but different as well...if it could be a possibility, i would stay here and work for EMG as the team is inspireing and lifts my enthusiasm while moving towards the better world...our house in james str. is exsisting without us now...we left to Rosebank to live together with Isabel and that's more than fine...our project is just about finishing, we'll have the fair trade conference next week and on friday morning we'll make the farewell breakfast for our colleauges...after that we'll fly to jo'burg with natascha and then we'll see how it all goes...still lovin' it!:)

Friday, October 5, 2007

my africa




kõik fotod on tehtud GLEN projektiga seotud inimeste poolt...nautige!

all the photos are made by the GLEN people involved in our project...enjoy!

Wednesday, October 3, 2007

oompie hen-land

Reede, pakid asjad, istud ja motled et mida kull kaasa votta kohta kus sa pole kunagi kainud ja mille kohta sa ei oska midagi kusida ka…lahed tundmatusse kohta…istud ja motled…kaid poes ja ostad soogi ja vee…dobbelarskoop asub 62 km nieuwoudtvillest eemal…hendrik ja bennet tulevad sulle jargi kella nelja paiku…istud bakkie kastis, soidad 1,5 tundi ja tunned et suu on lahti kogu aeg, sest umbruskond peidab endas ilu, mida tajud oma ei-tea-mitmenda meelega…northern cape on magine, liivane, poolkorb...paike korvetab...puid ei ole, on ainult liivased valjad...jouame kohta, kus veedame oma jargmised paevad...sanna (hendriku naine) tuleb meid tervitama ja naitab, kus magame ja suua teha saame...magame vaikeses hutis ja soogikorrad tuleb teha valjas lokke peal, mis on umbritsetud roo-aiaga...elektrit pole, kraaniveest void ainult unistada, wc on kusiganes poosa voi kunka taga, telefoniuhendust muu maailmaga pole olemas...no saab olema kogemus...pimedaks laheb juba kell pool kaheksa ja kuna paev on olnud pikk ja vasitav, siis heidad voodisse juba kella kaheksa paiku...no on veider...hendrik laheb oma perega 5 km kaugusel olevasse koju, meile on eraldatud vaid nn.kulalistemaja...oised haaled on ponevad, tuul, mis raputab katust, pornikad, sitikad jms laulavad...suled silmad ja motled et see vist ongi aafrika...
Laupaev...kell kaheksa on donna jube lokke valmis teinud, votame poti ja keedame putru...hendrik tuleb, teeb oma pere meestega omi toid, meie lahme donnaga rooibos teepolde mootma (GPS jne)...rooibos on hetkel kasvuprotsessis...juunis istutati ja alles jaanuaris-veebruaris saab jargmise saagi loigata...ohtul kutsub pererahvas meid oma koju...peale pollutoode kasvatavad nad lambaid...hendrik utleb et neid on tal 200 ringis, ossaa...moned sead ja kanad ja kuked ja kitsed ja eeslid...paevad koosnevad tavaparstest talutoodest...lapsed aitavad niipalju kui saavad, eemalt tulevad 14-aastased voi veidi nooremad tudrukud ja kannavad kotte pea peal, teekond on olnud pikk...enne pimedaks minekut mangivad koik mange...lustides...hiljem istume koogi-hutis lokke umber ja mangime dominod...
Puhapaev on vaba paev...magad pisut kauem ja peale hommikusooki votad ette km-pikkuseid teekonde, maed on umberringi ja paike on soe...tunned et esimest korda on aeg sinu oma...hingad sisse ja valja ja konnid ja motled...ohtul tulevad tahed veel lahemale...istud lokke umber ja vestled elust ja inimestest siin ja seal...
Esmaspaev algab varakult...uued teepollud on vaja ara moota ja peale selle pead huvasti jatma koduseks muutunud hutiga...tana kutsub pererahvas sind oma koju ja seal sa ka oobid...ulim kingitus...koik on hasti...paike loojub ja taevas on oranz ja maed on sinised ja teepollud haigutavad enne pimeduse saabumist...oleme 3 tundi jarjest mooda polde komberdanud, vasinuna, janusena...korb on korb...heidad voodisse ja tunned et ei teagi kas tahad tsivilistatsiooni tagasi minna...
Teisipaeval istud taas bakkie kastis ja tuledki tagasi kusagilt ebareaalusest...hendrik ja sanna kallistavad sind ja kutusvad enda juurde tagasi...ohh...ja nii ongi...lahed mandy juurde, keerad kraani lahti ja motled et waw, vesi voolab sinu tassi nii lihtsalt...oled tanulik selle luksuses eest...lahed dushi alla ja motled, kas dobbelarskoobi higi tasubki maha pesta, sellel on oma eriline tahendus...

Oompie Hen-land is a farm 62 km from nieuwoudtville...in the middle of this semi-desert...we can stay and live with Hendrik and his family in the huts in the middle of nowhere...no electricity, no tap water, no phone connection...the next days we measure the rooibos tea-fields and enjoy the scenery, the quietness, the simplicity of life...there are many things about this place...and i guess it’s the most-africa i can taste while being in south africa...i get used to this way pretty soon and the thought of going back to the civilization makes me nervous while the returning day is getting closer...it’s been a wonderful weekend: the drives with the bakkie and the tractor, children playing til the darkness hits the place, cooking on fire, „toilets” behind the bushes or whatever you can find...stars which are closer than anywhere else...i’ll keep on being surprised...

Wednesday, September 26, 2007

place of hidden treasures

Arkan hommikul telefoni helisemise peale, 7.00, puuan silmi avada, aga ei tule valja, silmapealne on taiesti paistes, allergiline nahe utleb Mandy ja annab mulle kohaliku meditsiininaise telefoninumbri, ega ma kohe helistama ei kipu, Bettina annab mulle jahtunud rooibos teed ning ma katan oma silmad sellega, ikkagi naturaalne ja rahustav...eks nais mis saab, ma vaga ei muretse...nieuwoudtville on endiselt maagiline, enamasti mooduvad meist isuzu voi toyota margiga autod ja toomehed seal sees muudkui lehvitavad, ega ei ole nii et kae tudrukuid, lihtsalt inimesed on harjunud koikidele tervitusi saatma...ja see teeb seesmise tunde soojaks...eile tuli kontorisse Hendrik, lahme tema farmi reedel ja jaame sinna teisipaeva hommikuni, majapidamises elektrit vaga ei ole ja seega peame hakkama saama limiteeritud voimalustega, sobib, aafrika hakkab lahemale joudma just siin ja praegu...maed umberringi on aarmiselt rahulikud, istume vaikselt ja lihtsalt vaatleme...maapind hakkab jarjest kuivemaks muutuma, silmnahtavad praod on sees, ilmaasjata ei oelda, et oleme korbepiirkonnas...veel on naha veidi lilli ja rohelust aga seda kauaks enam pole...suvel on magedes ussid, uhh, ja Hendrik utleb et tema farmis on neid ka ja kui nad sind hammustavad, siis tuleb bensiini juua...mhmmm...

My phone is ringing at 7 in the morning, trying to open my eyes but some allergical condition has attacked me and my eyes are very small and hard to open...Mandy gives me a number of the local medical woman but i’m trying to avoid that and instead Bettina is giving me some rooibos tea to cover my eyes with, it works, at least i have a strong faith in it...nieuwoudtville (place of hidden treasures as they promote themselves) is still magical, the passing people are greeting us as we are long-term friends with them...Hendrik came by yesterday, we will go to his farm on friday and work there til tuesday morning, there is not much electricity at his place and the lifestyle has its limits, its simple and that is making us feel more „africa” if i can put it this way...the surrounding here is still worth to be surprised of, the mountains just keep on been quiet and i can’t stop looking at them...the ground is getting drier and drier every day...there is a reason why they call it a desert-area i guess...there are still some green points and flowers but it will go in some days now...there are snakes in the mountains and Hendrik says they are in his farm as well and if they bite you, you just have to drink some petrol...mhmm...sounds „traditional” ehh:):):)

Thursday, September 20, 2007

nieuwoudtville

Kolmas paev Nieuwoudtville’s…astusin koige kuumema eesti suve sisse ja nemad utlevad vaid, et ehh see on koigest kevad…on hea…Nieuwoudtville asub 4 tunni kaugusel kui kiire autoga soita, meie reis kestis pea 8 tundi…raffique oli sobralik minibussijuht…tahtis kogu tee lobiseda aga mina olin nii vasinud...kogusin vaatamata koigele kogu oma tahtejou kokku ja lobisesin vastu, ikka sellest et kus eesti asub ja mis keelt meie mail raagitakse ja palju keskmine palk on ja kui palju autod maksavad ja miks ma liha ei soo:)
Kaplinnast lahkuda oli vaga nukker, teisalt aga tahtsin minema joosta juba esmaspaeva hommikul peale kurbi uudiseid ja pisarate hulka…peale selle pidime utlema head aega sopradele, kes olid pugenud hinge lahedale…uhhh…vaga veider...
Tana aga on juba parem...kula, kus me elame on vaike (1000 elanikku) ja valjad on lilli tais ja ohk on puhas ja tahed on lahedal ja ohtul saab pimedas ringi jalutada, sest on soe ja turvaline…ja koik tulvad tervitades meile tanaval vastu, keset kula on 1 asfaldtee, teised teed on punasemullalist varvi, tahaks kohe seal peal pikutada ja ilusat sinist taevast terve paeva vaadata...kull aga on kuum, ule 30 kraadi...on hea...
Me jaame siia kolmeks nadalaks, internet on harv nahtus, nii et ega ma suurt siin kirjeldada ei saa...tuleb vaid tood teha ja nautida seda mis on...ja see mis on, on suureparane...

The third day in Nieuwoudtville...i’ve entered the hottest estonian summer weather and south africans just smile and say: eneli, this is just the spring:) ehh...lovely...nieuwoudtville is about 4 hours drive from cape town (if to take a good car), but our trip took appr. 8 hours...raffique (minibus driver) just had to pick up and drop by some things and due to this fact the travel was longer...he was a nice guy though...wanted to talk all the time, but as i hadn’t been sleeping much the previuos nights, i felt extremely tired and my eyes were fighting against being open...i still had a long chat with him, about where is estonia and what language i speak and how much is the average salary and how much the cars cost and why i don’t eat meat:)
Leaving cape town was kind of hard, but on the other hand i just needed to run away after hearing the sad news on Monday and crying a lot...as well we said good-bye to the house we lived for 1,5 months and the guys etc etc....strange...
It’s much better today, neiuwoudtville is a small village (1000 inhabitants) and the fields are covered with millions of flowers and the stars are clear in the sky and the air is clean and it’s possible to have a walk in the dark cause it’s warm and safe...i really missed that...all the people greet you in the street...there is only on tard road and the other roads are covered with the red soil which makes it to feel like lying down and just observing the blue sky...but i’s hot...over 30 degrees now...which is really fine after the long winter...and just being here for some hours we bumped into one older guy who actually works in stellenbosch and makes some tours for tourists and he was amazed by the fact that there are two europeans in the middle of nowhere working here, so he was so so amazed that he asked us to call him when we get back to the city and he will make us a free wine tour in stellenboschJJJ wolaaa....no wonder ah:)
We will stay here for 3 weeks, internet is rare so i won’t be able to write much...i’ll just work hard and enjoy whatever is here for me...and it’s more than super...

Monday, September 17, 2007

Soyiso

Name: Soyiso Mtemekwana
Age: 31 years
Country: South Africa
Profession: intern in EMG (Environmental Monitoring Group)
Family: Living alone in the shack he built himself in Khayelitsha, has a son-9 years old
Breakfast: nothing, cause there is not much to eat, if it is a lucky day he has a sandwich
Soyiso's normal day: he wakes up at 5 in the morning, reads a lot, meets his friends, is interested in politics, he is taking part in some political activities, around 21 o"clock comes back home and reads again, at 22 he goes to sleep
Travelling: no, he doesn't have a passport cause he can't afford it
The place he would really like to go: Venezuela with the boat
Do you feel happy?: "I feel angry cause things in SA are not getting better..."
What would make you happy? : "Being safe makes me happy...this is the most important thing for me..."
How you imagine your life in 5 years? : "I hope to be alive and i hope the politics of this country has improved..."
What comes to your mind when thinking of Europe?: "the world of differences and coping with it..."
Is there anything you would like to tell or ask people in Europe?: " how you decribe solidarity in the place you are?"

Soyiso was killed this weekend...and i just got to know him...pffffffffffffffffffff........

Friday, September 14, 2007

nosipho

fezeka oli eile (neljapäeval) tuulise päikese palava pilgu all...töö, mis tarvis teha koosnes sibulate, spinati ja punapeetide istutamisest...mamad olid heas tujus...sõime ära kaks magwinjat ja ma andisn tänutäheks kõikidele memmedele eesti nimed...mamad ise elavad nigelates tingimustes Guguletu townshipis, aiatöö annab neile toidu, peale selle toetavad nad kõik paari-kolme HIV viiruse kandjat...HIV on vaenlane, mille vastu lõuna-aafrika püüab võidelda, aga viimaste uuringute kohaselt on olukord pigem halvenenud...aga inimesed aitavad, isegi siis kui neil endal midagi anda pole...
vaesus tänavatel seevastu paneb aeg-ajalt võpatama...eile oli meie ukse taga mees, alandlikult pöördus meie poole, alandlikult rääkis oma loo, alandlikult vaatas meile otsa...kui olime talle selgitanud, et meil midagi anda pole, muutus tema väga alandlik pilk saatanlikult agressiivseks ja sõnum äärmiselt ebameeldivaks...fredrik ütles: fuck it!...
Green Market ja Green Point Market on päris mõnusad kohad, kus iga kauplejahing aina meeleheast turtsataks...isegi mina tingisin nii mis susises...

last thursday's Fezeka garden smelled with good energy...instead of weeding we could do many more other stuff...and for extra they all gave us xhosa names (well, i must admit that i have 3 already) and in return i gave them all some espacially beautiful estonian names which they wrote down and try to rememeber...so in Guguletu i'm called as Nosipho which basically means a "gift"...
there are still some issues i should protect myself from...there was a guy behind our gate the other day, begging for money...we didn't give him anything and the whole "begger-attitude"changed immediately and the mean words coming from him attacked me the way i wasn't prepared for...had a discussion with fredrik about that late at this night and he said finally: fuck it!
Mahira had promised us and Weziwe that she will learn how to cook during the left-time in South Africa...and she learned well...we tasted delicious tomatoe soup, chicken and curry meal+ a dessert on saturday night in Kuilsriver...waw...respect Malta!!!
And so the days are passing...


Monday, September 10, 2007

uphilile na namhlanje? ewe, ndiphilile kanye.

Khayelitsha,Scaga-aed...memmed rohivad, istutavad taimi, kastavad, müüvad saaki sisseastujatele/toidu vajajatele...meile antakse tööriistad kätte ja mitme tunni jooksul pistame käe mulda, peenrad saavad umbrohust puhtaks, sedakorda on mul kindad käes ja ükski nõges mind ei ründa...lapsed tulevad mingil hetkel koolist ja hüüavad tervitusi üle aia, naeratavad, lehvitavad...mõned täiskasvanud proovivad meie juures õnne, paluvad meil üht kapsapead üle aia ulatada, aga see ei lähe läbi...Abalimi aiad kuuluvad kogukondadele, ja kõik seal sees olev kuulub neile, enamasti kasvatatakse köögivilju, mida oma pere üleval pidamiseks vaja läheb, kui saak on suurem ja kõik nõus on, siis müüakse teistele...memmed ja taadid räägivad, et pole vaja oodata, mis valitsus nende heaks teha saab, tuleb ise leida võimalusi ära-elamiseks...tööd tuleb teha...mama Veronicaga teeme intervjuu, ta räägib xhosa keeles ja mama Joyce püüab tõlkida...mõlema elurõõmsuse taga peitub ilmatu suur maailm, vaatan ja tunnen kirjeldamatut kadedust...aga samas ka puhast rõõmu selle üle, et olen nende ringi sattunud...Abalimi pole meie projekt, aga Stephen (me boss) ütleb, et kõik, mis meie siinolekut rikastab on teretulnud nähtus ja laseb meid aeg-ajalt kontorist välja:) sel nädalal lähme taas Fezeka aeda, loodetavasti näen mama Mablet...
Diva's on koht, kuhu me aeg-ajalt sisse astume, et juua üks kuum shokolaad, akende peal on päkapikud (ilmselt eelmise aasta jõuludest saadik!)...istume lauda, ja tuleb tüdruk, naerab, hüüab kaugelt et aaa, hot-chocolate girls...mhmm...
Amina (Zainabi ema) saab sel nädalal 50 aastaseks, kuna muslimitel algab paast, siis toimusid pidustused laupäeval, et saaks rohkelt süüa, laulda, tantsida ja lustida (ja mitte tilkagi alkoholi!)...olime Nataschaga piduliste nimekirjas...wolaaa...mmm...ma pole väga kindel kas mul jätkub selle kõige kirjeldamiseks õigeid sõnu...kardan et kõik kirjeldatu muutub mõnevõrra banaalseks...toon ära märksõnad - lambaliha, 4-tunnine karaoke, tantsulustivad memmed, taadid, noored-vanad, puhkpilliorkester, palju lapsi, head inimesed...igatahes on mul nüüd taskus mitukümmend uut küllakutset, uhhh...
Hermanus...pühapäevane vaalajaht kandis vilja, istusime kaljunukil ja lasksime vallatutel vaaladel meile paar näitemängu teha...ja nad tantsisid:):):)

Scaga garden
in Khayelitsha...mama's and papa's faces are full of smiles and joy of life, i'm glad that i have had an opportunity to meet them, to work with them and have had a bit of talk with them...all of them believe in themselves, their work, their children...it's not actually our project, but Stephen (our boss) said that if we want to escape from the office from time to time and we find something enriching, then he doesn't really mind...and i'm thankful for that...while weeding we see children coming from the schools, they look at us, they wave to us, they say hello and most importnatly they smile...there is a creche nearby we hear, there are cars with loud music driving by, there are construction works just across the streets and there are mountains and there is the sun...this is our Khayelitsha...
Diva's is the cafe we step in from time to time, we are famous alraedy, cause most of the times we just need a cup of hot chocolate, so the waitresses know from far already what to bring to us:) they laugh and say "aa, the hot chocolate girls"... it makes it "homie"in a way...
Amina is the mother of Zainab and she will be 50 this week...we were invited to her birthday party and experienced the way of celebration with and among them...i'm not sure if i have the right words to explain and express myself to describe it...it was too good to be true...and if to think of it, i'm not really sure if it actually happened...mhhh...it did, i know...
Hermanus is the place we saw the whales who made some little performances for us to make us laugh and say "waw", ohh", and uhh"...:)

Monday, September 3, 2007

thando...bhulowu

september käes...kodanikud õpilased eestis lähevad kooli....kodanikud tudengid lõuna-aafrikas hingavad kergendatult, sest kevad-vaheaeg algas just nüüd ja praegu...kas pole kummaline? ja päike paistab meil...ühel esmaspäevasel päeval võtad vastu otsuse, et ei lähe kontorisse...helistad sõbrale ning sõidad Philippi townshippi, kus asub väike "konteiner-lasteaed", lapsi on omajagu, vanuses 1-6 ja kõik nad hüüavad "mlungu, mlungu" (valge inimene) ja tulevad ja puudutavad sind ja musitavad su käsi, hetkeks tekib klaustrofoobiline hirm ja tahaks kohe ära joosta, aga siis märkad, et kõik ongi lihtsalt teistmoodi, harjud peale 2 minutit, jooksed nendega välja, laulad, mängid, hullad...konteiner koosneb kolmest toast, põrand on liivane ja lapsed istuvad, söövad ja püherdavad selle peal...ja siis tuleb lõunapaus...lahkume hetkel kui kõik on madratsite peal pikali (lõunauinak) kogu varustuses...vaatad neid ja sosistad "head aega", nad vaatavad oma shokolaadisilmadega sulle otsa, lehvitavad ning saadavad õhusuudlusi...astud tänavale ja su suul on ilmatu suur naeratus...
ühel teisel päeval viib värske abielupaar sind kaplinna vanimasse jazzi-klubisse...mhhh...ruum on inimestest pungil ja nad tantsivad...liiga ilusasti...sinu kõrvale ilmuvad 2 hollandi noorhärrat, kes ilmselgelt "landivad" ilusaid neegritüdrukuid...ohkad ja mõtled, et eurooplastest pääsu pole ka siin...kontsert lõppeb kesköö paiku ja sinu sisse kogunenud energia ei lase sul veel sooja magamiskoti sisse pugeda...lunid Sintut, et minna ja juua üks kuum shokolaad...ta on nõus...hea...kaplinn on öises rüüs, hingad, suled korra silmad ja salvestad kogu oleluse...soovid, et see hetk kestaks igavesti...alles nüüd hakkad tundma, et oled "kodus", üleliigse hirmu ohtude ja riskide ees pistad tagataskusse...üle pika aja lihtsalt tunned et kõik on liiga ilus et olla tõsi...
ühel teistmoodi eelmisel pëval sõidad randa, jooksed lainetes (pff vesi on veel külm), ehitad liivalosse, oled tavaline eestlane, kes läheb pisut pööraseks niipea kui päike on väljas ja veekogu läheduses, lihtsalt oledki üks väike inimene...ronid enne pïkeseloojangut Signal Hilli otsa ja näed jälle hunnitut ilu enda ees ja tunned JÄLLE et oled liiga väike ja see siin on niiiii suur...

september has arrived, beilieve it or not, but yes with the SUN, wolaa...students (some of them) in cape town can enjoy their spring break this week, students in estonia on the contrary start their studies today...everything is upside down here or maybe there...i had a chance to go to Mahira's creche last monady...was an experience which is still in my mind...but the children were amazing (kissing your hands, hugging you, singing and dancing with you), i still picture the last thing i saw just before leaving the place, all of them just started to have their lunch-break-sleep, and they were lying down, looking at my eyes, waving for good-bye and sending me the air-kisses...waw... this is what counts...all the practical arrangements of life of the township children just fades for a second...they are you and you are them...mhhh...
on friday i enjoyed the jazz concert with Zainab and her husband(!), and after that i felt so full of music and good energy which couldn't be hidden under the sleeping bag right away, so i just asked Sintu to go and have a hot chocolate with me which we finally did...mhhh...
so the last week of august turned out to be extra-special, extra-experienced, extra-emotional... feel like having these moments for much more longer than the seconds which pass so quickly...

Tuesday, August 28, 2007

mama Mable

tere! kuidas läheb? oh tere-tere, hästi läheb. sinul? naeratad, kõik on hästi...mama Shaba paneb adidased jalga ja läheb oma maalapile peenratöid tegema...mama regina paneb pilgu meile peale ja küsib kas olema valmis. jah oleme küll. võtab nurgast teatud tööriistad ja näitab teeotsa kätte...peenar on umbrohtu ja nõgeseid täis...mäletan ema käest et kõrvenõgesed on tervisele kasulikud, surun hambad kõvasti üksteise vastu ja kannatan...nõges on siinmail küll sitkem kui kusagil mujal...aga townshipist kostub head aafrika muusikat ning 19 meetrine peenar saab täiseti puhtaks peale 3 tundi...mama Mable (84) vaatab töö üle ja kiidab...austusest võtan kastekannud ja kannan need veel tema peenardeni, mille eest ta hoolitseb 5 päeva nädalas...peopesad tulitavad ja on paistes...surun valu kaugele sisemusse ja olen õnnelik, et olen olnud kellelegi väga kasulik...varsti tuleb Nomhle (Justele anti xhosa nimi = beauty = Eneli äärmiselt kade, ah) ja ütleb, et tänaseks aitab, homme jälle...Nomsa (Maria xhosa nimi = grace = Eneli veel kadedam, uhh) ohkab ka, võtab oma koti ja istume beetlesse ja sõidame minema...

hello, how are you? i'm fine and you? smile...mama Shaba puts on her adidas shoes and goes to her small part of the garden...mama regina looks at us, suspiciously and asks if we are ready...ready we say and go (she might think that we have never done this before, ehh)...there is one part of the garden to weed which is full of stinging nettles and noxious plants...my hands are suffering badly but i know it's for the good cause and the music coming from Guguletu township is loud, so it is so much more fun to work like this...and my hands are suffering...after 3 hours we finish...mama Mable (84 years) comes and says it's well done...we smile with natascha...i have so much respect towards mama Mable, so i take her watering can and take it to her piece of land... they all are waiting for us the next time...we promise to come...Maria and Juste got xhosa names and i'm so jelous, guess i have to extort my xhosa friends to give me one also:) Juste is called Nomhle = beauty and Maria is called Nomsa = grace....so you see why i'm jelous???:) pfff... i start to fall in love with this country...and why not, ah???

Wednesday, August 22, 2007

serious south africa

The fourth MDG is to reduce the under-five mortality by two thirds from the 1990 figure.
Despite bold policies, more than 70 000 South African children die each year before their fifth birthday.
The reasons of death lead to: HIV/Aids (40%), low birth weight and other perinatal problems (15%), diarrhoea (10%), pneumonia (6%), malnutrition 4%). (www.mrc.ac.za)
The daily newspaper Cape Times says that all this originates in poverty and social and economic exclusion.
The main upstream causes of diarrhoea include lack of breast feeding and inadequate health and environmental services, including water supply, sanitation and hygiene, in particular hand washing with soap.
The author of the article ends it with the words: “government needs to focus less on economic fundamentals and more on the fundamental rights of its people”.

In Khayelitsha (which is a Xhosa name “new home”) live approx. 1 million people. Most of these live in informal settlements (shacks etc) without any water, electricity etc. supply. The people having a formal settlement have a possibility to use 25 l water per day…
Water issues are very important part for khayelitshians as many informal settlers use their water supplies which lead to big water bills, debts etc. There are also many leaks which is not repaired due to the fact that municipality don’t have so many resources or whatever and the people themselves have no means of money to do it themselves.
The City of Cape Town has come up with the idea of pre-paid water meters which has its positive and negative sides, but the memorandum is going on and it’s soon to be decided. This could be a way out for some people but for the others…?

And it seems to me that the whole situation of South Africa is either this or that, there is not an easy way to make a decision which is beneficial to everybody, the diversity of this country is still so big and the gap between rich and poor, woman and men, black and white is still huge.
But I’ll keep on digging in this society, just to be able to understand.

Monday, August 20, 2007

tagurpidi kuu

äratuskell heliseb täpselt kell 8, piilun vargsi aknast välja, uhh, pilvine, tähendab kontoris on ikka veel väga külm, keskkütte puudumine on ühele põhjamaalasele ikka väga suur põnts...harjun...aga teades et ees ootab keha jäätumisele sarnanev protsess, siis keeran teise külje ja pistan suure varba teki alt välja alles kell 8.37...kontorisse jõudes lubab Zainab, et kevad tuleb, tuleb koos päikesega septembris..ootan...
kuu on siin tagurpidi, poolik "O", mille ülemine ots on ära lõigatud, nii et jane isa õpetatud vanakuu "c" (vene keeles starõj) ei pea siinsetes oludes paika...nii põnev...
muslimite linnaosas mängib puhkpilliorkester, on reede õhtu ja nad harjutavad suuremate pidustuste jaoks, pillimehed kogunevad keset tolmust tänavat ja ümberkaudsed inimesed jooksevad naerulsui seda vaatama/kuulama/selle helide järgi tantsima, mina oma põhjamaaliku olemusega ületan ennast ja kõigutan oma keha ennastunustavalt, sest minu ees on öised mäed, minu kõrval on kõige sõbralikumad inimesed ja minu sisse tungib muusika...Zain ja Zaid (Zainabi 10-aastased kaksikud) on õnnest jõuetud, mis sest et nad on seda korduvalt kogenud, aga nende nägudelt peegeldub taaskohtumise rõõm...ja nad tantsivad...väikesed professionaalid...nii põnev...
Zainabi vanemad kutsuvad meid sööma, taldrikule asetatakse kartul ja liha, nuge ja kahvleid loomulikult pole, seega naeratad magusalt, sest see kõik on seda väärt ja sööd nagu ürgne inime...

my alarm clock is ringing exactly at 8 in the morning, i open my eyes and firstly look outside...mhh...it is cloudy again...meaning the office is still very cold...i miss central heating...really...and as i know that i have many hours to spend in front of my computer, i decide to spend some extra minutes in bed, under my warm planket...at 8.37 comes natascha and i do have to get up...Zainab promises me that spring comes with the warm sun in september...can't wait...
the moon is upside down here, it's half the letter "O" with the upper side cut...uhh...
there is a brass band playing in the place Zainab's parents live on friday night...they are rehasaling for the bigger events coming and therefore gather in the streets and play...people living in this "village" run out, listen and dance...and i dance...there are mountains in front of me, friendly people around me and the music which is all around and inside us...magic...Zain and Zaid (10 year old twins of Zainab) seem to be very happy, even though they have seen it before, even though they have experienced that before, they still keep on smiling and dancing...waw, very professionally indeed...i am in love...
Zainab's parents invite us to eat, there are potatoes and meat and no knives or forks...lovely...i smile and eat like i have never eaten before...

Wednesday, August 15, 2007

Tuesday, August 14, 2007

love them all but trust noone

et koju pääseda, tuleb esialgu raudvärav avada, siis trellidega uks, millel on pisike tabalukk ees ja alles siis saab avada ukse, mis viib kollasesse koridori, paremat kätt esimene ruum on meie tuba, see on ka lukus... sõidad autoga, sisse istudes lukustad uksed...elada kaplinnas on elada kui lukustatud uste taga...selline esmapilgul tunduv üleliigne enese turvamine muutub ajapikku väsitavaks, aga hoolimatult sellesse ka suhtuda ei saa...õhtul niisama väljas ei longi, seega muutuvad väärtuslikuks vestlused inimestega, kes aeg-ajalt sisse astuvad või siis ainult oma "perega"...tuleb välja et ma olen suuteline pea 16 tundi järjest suhtlema...uhh...mind ümbritsevad mäed...devil's peak on talvises meeleolus pea iga päev kui töölt koju lähen...salapärane udu hakkab mägede tippudelt alla veerema...tänaval on palju kodutuid...kõik nad vaatavad sulle otsa...tänavamüra seast nopid välja töömeeste laulu, shuttle-poiste-viled, telefoniga rääkiva rõõmsameelse noormehe naeru...maja taga on "armchair", enamasti mängitakse seal elavat muusikat, seega kostub tuppa elavate instrumentide mäng...koduvärava ette on end ära "parkinud"purjus naine, kes kurjustab naabritega ja karjub vahetpidamata, varsti läheb ta ära, sest ööd on siin mustad ja külmad...ainsad keda ma tänaval peaaegu üldse ei märka on lapsed ja koerad...kummaline...samas ega ma päeva ajal väga ringi pole kõndinud ka...

i've got to open the iron gate and then the iron door, wooden door and another wooden door...after that i'm safely in my room...while driving with the car, you need to lock the doors... living in cape town is like living behind the locks/doors etc...there is no way you can lose the sense of security...it's very tireing...i'll keep on repeating the sentence inside the shuttles: "love them all but trust noone"...it's getting dark already at 19, so it's advised not to walk around...the ability of deep communication has an opportunity to be developed...there are many people running in and out in our house and the night-talks with the guys living with us are getting long...i guess the time of communication covers almost 16 hours a day...uhh...we're surrounded by the mountains...the voices from the streets consist of singing workers, shuttle-whistels, some guy laughing while talking to a phone...behind our house is a bar with live-music almost every day...there is a woman lying down in front of our gate, screaming at neighbours...but as the night is coming and it's getting cold, she moves away...the only ones i don't seem to notice in the streets are children and dogs...probably because i go home around 17 or 18 and they are safely at home by that time...strange...

Monday, August 13, 2007

minasinatemameienemad

Ajal on siin teine mõiste...kirjutan teile teinehomme...

time here has a different meaning...i'll write soon...

Tuesday, August 7, 2007

Monday, August 6, 2007

dit en dat

kolmapäeva hommik: ärkad üles, oled õhevil, sest tead et kaks rootsi filmitudengit võtavad su auto peale ja sõidate koik koos põhja, nieuwoudtville...paned asjad kokku ja lähed tänavanurgale autot ootama...tuleb noormees ja küsib raha, vaatab et sul kotis on ilus jopejupp ja uurib, millal sa ta Stonesi(baar)viid...mhhh, ütled siis, et raha pole ja et see joppejupats on su ainuke vari talvise vihma ja tuule eest ja et stonses sa ei käi, aga õuna võid pakkuda, mille peale tema ütleb ok ja ütleb et õun on sweet-blooded...mhhh...siis vaatad, et su auto jääb hiljaks ja su kõrvale ilmub uus noormees...ohkad ja ütled, et pead nüüd minema...lähedki...teisele tänava nurgale...üks neist hüüab veel "i love you"...mhhh...
kuidagi kergem hakkab kui oled autos ja sõidad mööda ja läbi ja üle maagiliste maastike...mäed ja väljad ja linnad ja külad ja mäed ja mäed ja mäed...ohhh...philip ütleb et farmeritele kuuluvad ka mäed, mis jäävad nende põldude peale...savaataõnnelikke:)
nieuwoudtville tervitab meid päikesepaistes...2000 elanikku, keda sa ei kohta kohe ja korraga...väike linn...inimesed, kes mööduvad, ütlevad: hallo...afrikaani keel ei ole ikka niisama, mõtled et oled elanud belgias 6 kuud ja saad aru, millest jutt käib, aga ei...ei saa aru...õpid uuesti...
hendrik (71), väike-farmer, kasvatab rooibos teed ja karjatab lambaid...annab rootslastele intervjuu nagu muuseas, kaamerakrampi ei ole...sinule ütleb, et tule tule septembris, aitad mind majapidamises ja sina vastad, et hea meelega...kohtumiseni siis...
flower-season ei ole alanud...väljad on veidi kollased-lillad-rohelised aga õige pidu algab augusti lõpupoole, talv on liiga külm olnud ja üleujutused ja ole lasknud maal maha rahuneda...
mäenolval kasvavad mõned "aloe"puud, jalutad seal ja philip räägib taimedest ja bushmanide harjumustest ja sellest et "aloe" puutüvede peal on valge katt, mida kasutatakse kosmeetikas, hõõrud puutüve ja näed, et mees ei valeta...käed lähevad pehmeks:) sinu ümber pole mitte midagi muud...ühtki inimhinge...äkki kuuled vilistamist ja ohkad, et niikauks seda vaikust siis oligi...tuleb välja et SABC (lõuna aafrika televisioon) teeb väikseid klippe mäenolval olevast "metsast" ja tahab intervjueerida turiste...no teeme ära, mis seal ikka rasket olla saab...küsimuse peale, et mis sa metsast arvad, vastad, et meie metsad on tihedamad:):):) aga muidu meeldib vaga...SABC on rahul ja ütleb, et lähed eetrisse järgmise nädala hommikuprogrammis...no ka hästi...
kuna vihmaperiood ple läbi, siis hendrikule külla ei saa minna ja reisid reede hilisõhtul minibussiga kaplinna tagasi...reis on pikk...hommikul kell 4 oled oma maja ukse ees...ütled kaasreisijatle "good-bye" ja lähed...minibuss sõidab ära ja sa avastad, et sinu raudvärav on jälle "katki", ja seda avada ei saa, mis seals ikka, ronid üle, hea et politsei just enne mööda oli sõitnud, muidu oleks olnud vähe veider:)
oled õnnelikult kodus ja oma voodis...kuuled tänavamürakära ja muigad ja uinud silmapilkselt...
hommikul ärkad ja kuuled kuidas sintu ütleb "good morning eneli", teisest toast hüppab välja fredrik ja viimasena ilmub välja pisut pohmellis kristian...kõik on ülirõõmsad ja tunnedki, et oled KODUS:) on hea!
õhtul on juste sünnipäevapidu, ostad, mässad, kokkad, pidu möödub õnnelikult... pühapäeval tunned, et on olnud intensiivne nädal ja tahad vaid puhata ja oma olemist nautida, võtad sõbra beetle ja sõidad kirstenbochi botaanikaaeda, heidad murule pikali, lased päiksel end paitada ja lihtsalt oled...elu on imeline...mäed su ümber hingavad...

how untouched i could stay while living inside the things which still touch me??? while living in cape town you are confronted with the huge poverty in the streets every day...and people step to you and ask you things, normally money of course...and what do i say: i say i don't have the money but i have an apple, they take it with still a bitter taste in their mouth...can i stay untouchable in a way???
bon, i had wonderful days in Nieuwoudtville, up north, had a chance to meet some small-scale farmers..hendrik (71) is a black farmer growing rooibos tea...and despite of everything you can just enjoy his positive energy bursting out from his eyes and smile and he is ready to host me in september when i will go in his farm to get in touch with the farm-life:)
while visiting the nearby nature within it's quietness, there is suddenly SABC (south african broadcasting company) trying to get an interviw for one of their morning shows...so we do that and feel, how more strange can it get:) being in the other side of the world, just walking around the places people normally don't walk during the weekdays at least and the other second you could be filmed by the guys appeared from nowhere:)
after 3 days being up north we decided that we really would like to come back in september which we can do for sure now, even got a place to live for couple of weeks...
juste's birthday on saturday turned out to be a nice event and sunday in kirstenboch botanical garden was the best way to finish this itensive week...and i keep on being surprised...

Tuesday, July 31, 2007

a bit of Cape Town




ma olen unustanud täielikult selle pisiasja, et mulle saab ka siin helistada, olen õnnelik lõuna aafrika telefoninumbri kasutaja:)

i've totally forgotten about the fact that you can always contact me via my south african phone numbers, well, it is a possibility ah:)

mob: 0027835506478
office/kontor: 0027214482881

Monday, July 30, 2007

somewhere in south africa

ega pole midagi, et võtad kätte ja kirjutad...aega jääb väheks ja peale selle on tunne justkui ei oskagi midagi sedaviisi kirjeldada, et kõik seda mõistaksid...kõik on hästi...aint et enda sisse vaadates natuke nagu krudiseks...ma käisin eile Nyangas, townshipis, kuhu sisse sõites oled korraga väga pingul, nats on hirmus ja hirmus on tunne, mis sind vallutab, kui sa seda kõike seal näed ja tunnetad...äkki tajudki, et ei vaata telekat ega interneti lehekülge...oled ise seal sees...
me käisime ühes "kultuurikeskuses" dokumentaalfilmi vaatamas neist townshipi noortest, kes lõpetavad kooli ja teevad oma lõpueksameid...muredest ja rõõmudest ja ebakindlusest ja usust ja võimalustest ja paljust muust oli see film...peale filmi astus meie juurde noormees ja ütles: "mirror mirror, who am i...i'm the truth"...no väga pikk ja põhjalik luuletus oli, kuulasime lõpuni...ja siis me sõitsime ära...polnud nagu põhjust kauemaks jääda, kuigi peale paaritunnist sealseesolemist oleks just seda teha tahtnud...nyanga, nyanga, nyanga...mõistusevastane...eks te pea seda ise nägema...

the previous days have influenced me the way i was (i think) expecting it to do but still covers me with the uncertainity and makes me question about "why-s" in everything...i mean all is ok, i'm just seeing south africa from the various sides in such a short time and i'm not so sure where does it lead me...we went to nyanga yetserday, the township nearby, they say it's the most dangerous and poorest townships in Cape Town, well, might be...Isabel and Mahira invited us to see a documentary about youngsters finishing their studies and making the last exams...and the film was about so much more...
if you have seen a movie "forgivness" by. I.Gabriel, then there is a answer to one of your why-s...we saw it yesterday with kristian who fell asleep many times during the movie:):):) but me and natascha, we watched it devotedly til the end...

Tuesday, July 24, 2007

shuttles and chippies

Thabang on linnast väljas ja mul on hea võimalus kasutada arvutit, mille klaviatuur töötab imelise sujuvusega:) Täna sajab nagu oavarrest, see kõik algas juba eile kui päris aus olla, aga ma ei ole heitunud, ausõna. vihm siin lõuna-aafrikas on kui vahukoorekook:) aint et külm on, samas jalle, kui lähed kahe teki alla, siis on taas hästi...ja me saime endale oma toa, ühes kollases armsas majas james str-l, jagame seda ühe kohaliku ja kahe norra poisiga...tuba on suur ja kodune, sisse kolime homme...kõige suuremad elamused oma viiepäevase siinoleku jooksul seisnevad inimestes, kes kõik on rõõmsad vaatamata talvele...ja mu südame on vallutanud minibussid (shuttles), millega saab linna sõita...kui oleks vajalik, siis teeks paar sõitu iga päev, aga kuna meie kontor asub meist 5-minuti tee kaugusel, siis jääb ära kahjuks...igatahes on minibussid 16-kohalised, tavaliselt istub aga sees vähemalt 19 inimest ja tunne on kui istuks tikukarbis...et bussi peale saada, tuleb kõrvad lahti hoida...tuleb kuulda tugevaid signaalihelisid ja meeste hüüdeid - cape town, cape town ja tagasi teel moobrei moobrei (mowbray) voi chippies...fantast...ma pole kusagil mujal end nii turvaliselt tundnud kui seal bussis, ümbritestuna ainult mustanahalistest...
ja siis on meil Juste beetle:) väike masin, mis liigub 60 km tunnis:):):) pisike aga tubli...enamasti mööduvad meie muhust suuremad ja paremad autod, ning inimeste naerusuud seal sees...äge...Lion's Head on mägi, mille otsa ronimine võtab vaid a 1,5 tundi...aga vaade selle tipust on väärt pikemat ronimist kull...Table Mountain särab päikese käes vastu ja muud sinimäed ei lase sul alla tagasi minna...magnet...observatory on piirkond kus me elame, selline boheemlaslik tudengilinnaosa, seega kohtud sa sadade erinevate inimestega iga päev, kes hetkel kas otsivad oma tuba või on juba selle leidnud ja käivad meil niisama green elephantis külas...eile oli meil majas ainult uks soe koht, elutuba, kuhu koik kogunesid ja filmi The good shepard, vaatasid...töö on hetkel vaimne, palju lugemist ja fair trade teemaga tutvumist....mis on ok, sest mul on kull vaja selle kohta hetkel uurimistöid teha, et aru saada mis ja kus ja mida... kaplinna jääme ilmselt kuueks nädalaks ja siis liigume põhja...maale:) ja nii ongi...

it's raining a lot here and the evenings are cold, which is ok because it's here and i should enjoy even the uncomfortable moments:) i do, really, really...ive been here for 5 days now and it feels like it's been a part of me for a lot longer...i'm enjoying the shuttle-drives the most, it takes a short time to take the minibus and get to the city and the whole feeling of this trasportation makes you feel secure and friendly...and in this cases i'm very near to the simple people living in cape town and it's so real....and we have a beetle, well juste has, and she is so professional with this left-hand traffic already (i'm not, was almost getting hit by a car yesterday, uhh)...the beetle is called blue baby and it takes us in the main road 60 km per hour:) but being inside, it feels like we're flying:) be patient for the pictures which might come soon!!!
anyway, work at the moment is richful, we have a lot of reading to do, have to make a survey and interviews...everything goes smooth....we'll be here for 6 weeks and then we head up north to to rural area to work a bit more practical way and i'm anxious about that as well...and if everything goes well and better, we might travel to mosambique, so all the guys there, be ready:)

Monday, July 23, 2007

mowbray, mowbray...

kasutan ara erakordset voimalust kirjutada ilma tapitahdedeta:)vaga ponev kogemus:) natascha on agedama kompuutri taga ja tegeleb meile uue kodu leidmisega, seega elame endiselt green elephant hostelis (mis iseenesest on taitsa tore,aga tiba kallis)ja puuame sealt valja kolida selle nadala jooksul. Lebo utleb, et see pole just kerge, sest koik tudengid on linna saabunud ja tubade rentimine uliaktiivne. Aga no me kull veel alla ei anna:)
lend kaplinna sujus ootamatult kenasti, ma arvasin et 12-tunnine lend lihtsalt tapab koik lennumonud, aga ei olnud hullu midagi, pisut filmivaatamist ja pisut sooki-jooki, pisut muusikat ja raamatu lugemist ja oligi koik.uskumatu. ja siis tuli Oscar...kell viis hommikul votsin kokku kogu oma suhtlemisaktiivsuse-puudsin olla vaga jutukas ja kusida ja lobiseda, aga Oscar vist vaga ei tahtnud:)pealegi selgus jargmisel paeval, et ta pole meie organisatsiooniga uldse seotud ja mina ikka raakisin EMG-st ja Zainabist ja motlesin, et miks ta vaga sellele infole ei reageeri, aga etskae, oli lihtsalt transporditeenuse-poiss:) igatahes hostelisse ma joudsin ja oma voodikoha leidsin...koik on hasti...lennuk alla ei kukkunud, nagu olin unes eelnevalt millalgi nainud...jargmisel paeval kohtusin koigiga kontoris, valmistasime ette book-lounge, sest stephen ja jessica olid just valmis publitseerinud globaalse soojenemise teemalise raamatu, peale seda kaisime uhes klubis, Zainabi sugulaste arasaatmispeol, karaoke ja muidu diskens:):):) ehk siis, paev oli pikk ja vasitav. Reede kuulus bossile -stephen selgitas toid ja tegemisi. Laupaev - kaplinn ja teised glennid. Puhapaev - Lion's Head.

A short english version - we just met david, the guy who is renting out the rooms so it is most possible that we can move out from green elephant already this week which is a nice and cousy hostel but not affordable for a longer stay:)
otherwise all is ok here, i might be one of the rarest estonian in this country cause all the people i meet seem to be suprised about the answer to the question:where are you from:i'm from estonia:) waw, let's say estonia is a country to be told about:)
anyway, i can not use this hypersuperslow computer anymore and have to get back to work, which is a challenge itself as well:) but we'll manage. wish you a good stay in europe if you're still there and to the others bon voyage which is soon to be coming!
Hope you could see the city of contrasts one day and the blue mountains from the top of Lion's Head and the still-water-ocean...uhhh...

P.S! Mathias- we met Nadine, she is wonderful!!!! Krishan - thank you!
For the other german speaking people - zentral heizung ist in sued afrika nicht beliebt!!!!

Sunday, July 15, 2007

in between dreams

ma kasvan koos nende puudega, kasvan siin ja kasvan ka tõenäoliselt seal...see ongi sümbol...
jane ja alice ja maria - oli äärmiselt värskendav teid näha, maris ja thomas - aitäh kõige eest, jan - ole nüüd tubli, kõik sugulased ja muud sõbrad - ma pole ikka veel pakkima hakanud aga no ei tasu muretseda, küll kõik sujub, homse lennuni on mõned tunnid ikka veel jäänud...ja peale selle on minu esimene peatuspunkt kõigest kesk-euroopa ja seal olla on olla kui kodus, ei mingit seesmist värinat kui päris aus olla:) aga neljapäeva hommikul on justkui kõik teine...siis olen kaplinnas ja vat siis püüan elada silmad täiesti lahti ja et ei läheks kaduma mitte üks sekund kõigest kogetust...vaatan, kas üldse magan:) olge siis vaprad ja andke mulle aeg-ajalt teada, et kes kellega käib ja mida kannab seljas presidendiproua ja kas rahvaomakaitse teid endiselt paelub ja nii edasi...

the small voice from inside of me is just explaining her friends that there is nothing to worry about and that i'm still in the lack of energy to pack, but my flight tomorrow is at 11.55, so til then i'll just enjoy the last minutes in my homeland...thank's to all who made a comment and had a nice long conversation with me about this and that...we'll keep in touch for sure...

Sunday, July 8, 2007

molweni

mine homme
varu vajaminevat
seljakott
sääsetõrje
tabalukk
patareid
mingi haak
vist ka posu ravimeid
javeelasjujaveelasjujaveelasju...

P.S! nats hakkab jube kõhe, sest ega ma väga praktilise ettevalmistusega pole küll tegelnud!

i really need to collect my stuff soon...have been telling to myself that i have a lot of time but to be honest, time is flying:)

Friday, July 6, 2007

seesama jõgi

"Ma mõtlen ikka, kuidas osata küsida kõige tähtsamaid asju. Kui ma nüüd küsiksin nii, et kui teie kunagi olite nii vana kui mina praegu...Kui teil oleks olnud inimene, kes oleks olnud nii tark, nii suurte teadmistega kui teie ise praegu, mida te oleksite tema käest siis küsinud ja mida te nüüd arvate, et oleksite pidanud küsima?" (Jaan Kaplinski)
Ma loen parasjagu tema raamatut...ja mõtlen...kas armastuse ja tarkuse teed voolavad koos ja kas sõnalõppudega -loogia sõnad pole mitte loodud just selleks et sa hakkaksid nende taustu uurima ja seega end mõtlema sunnid? Ja mis on taevane ja mis on maine ja mis on olematus??? Ja kas unenäod ikka on unenäod??? Pean tunnistama et on vajadus lugeda ja lugeda ja lugeda...

Ma sõidan ära 16.juulil, esialgu maandun Frankfurdis, kus loodetavasti sõber mulle vastu tuleb...
Ma ei saa kahjuks väga palju lugemismaterjali kaasa võtta, lubasin endale vaid suurt seljakotti ja need vähesed maised asjad, mis mulle vajalikuks osutuvad, mahuvad sinna ära küll (no ma loodan!). Minu sees pole enam sellist ärevust kui nädal tagasi, ehk tuleneb see sellest, et ma olen selle mulli sees juba nii kaua olnud, et kui nüüd aeg küps on, siis ma ei oskagi väga reageerida...
Küll kõik sujub, ma väga ei närveeri....minu viimaste päevade kulgu on kõrvaltvaatajail üsna kummaline jälgida, ma magan meeletult palju, aga Lõuna-Aafrikas on talv ja minu sisemus on seda väga selgelt tajunud, seega teen väikeseid talveuinakuid juba praegu, juulikuises Eestis:) viisaasju ajades olin sunnitud helistama ka korra Kaplinna, kus Zainab rõõmsalt mind tervitas ja mulle teatavaks tegi, et ma räägin inglise keelt saksa aktsendiga:)
Juste elab hetkel Green Elephant hostelis ja meile kirjutades langeb ta pilk aknast välja, kus tibutab vihma ja kus Table Mountain teda magusalt tervitab ja end vallutama kutsub:)
Mathias on Nairobis, hetkel veel kusagil kõrgklassi rajoonis aga küllap ta sealt välja saab. Ja Tomas on Lusakas, saatis üsna pika ja ülevaatliku kirja sellest, mis temaga seal õigupoolest juhtunud juba on ja ma ütlen, et seda pole teps mitte vähe.
Ja nii me kõik vaikselt lähemegi, oma teed...äärmiselt põnev on...jah...

I'm currently reading one book of Jaan Kaplinski which tells you a story of one young man who is constantly looking for a new knowledge and asking important questions about existence, religion etc. I guess it's a very good starting point for you if you haven't really had time to look behind for a long time and the books on your table have been covered with dust:)
I'm leaving on the 16th of july, the first stop is in Frankfurt. I can not unfortunately take my books with me (which i would love to do) because i promised myself to take only one backpack and nothing else (ehh, we'll see). I'm not so anxoius anymore, mostly due to the fact that Africa will happen for sure and everything that will happen is supposed to happen anyway, so no stress...just following my flow...my last days have been very relaxing, i'm sleeping a lot, collecting my energy so to be ready and strong to face whatever is ahead...had to make a call to Cape Town the other day and was so happy to talk to Zainab who immediately said that i speak strange english, with german accent:) well, she will change her mind about that after i have talked to her more i'm sure:)
Juste is living in Green Elephant, Mathias is in Nairobi and Tomas already in Lusaka, waw, everybody is somewhere so far but so close in the same time...that is something to exeprience...really...

Wednesday, July 4, 2007

GLEN - et mis ja miks ja kuidas?

GLEN on Euroopa Liidu üheteistkümne liikmesriigi (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Prantsusmaa, Malta, Austria) kodanikuühenduste ning Saksa maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni ASA koostööprojekt. Eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel.

Kuidas GLEN toimib? GLEN osaleja panustab vabatahtlikuna koos eri rahvusest tandemikaaslasega 3 kuud kestva projekti elluviimisesse.
Mida vaja? Vanust 21-30, projektile vastavat haridust või erialast tausta, inglise keele oskust ja tõsist motivatsiooni.
Eesti GLENi rahastab Eesti Välisministeerium.
http://www.terveilm.net/

Global Education Network of Young Europeans (GLEN) is a joint non-profit, politically independent initiative of the ASA-Program of InWent (Germany) and eleven civic organizations from old and new member states of the European Union.
The aim of GLEN is to raise awareness on development issues and development co-operation policy.
GLEN gives people opportunities to learn and understand aspects of global development and thus raises awareness on the need for a sustainable and socially fair development worldwide.
http://www.glen-europe.org/

Friday, June 29, 2007

molomolomolomolomolo

sügis on käes, palju õnne neile eestlastele, kes seda ette nägid ja selleks valmis olid, ühtlasi suruksin ka kätt neil, kes sellisest varasügisest välja astuvad ning muud marsruudid ette võtavad, juhtumisi olen minagi üks neist...no tore on...mul oli täna viimane tööpäev, teate, ei usu veel...pole aega analüüsida et mis või mida, ilmselt pole vajagi...
homme lähen ja seiran tantsijad kusagil staadioni pingi peal, rahvusluspatriootilises mõttes ikka...
pühapäeval laulan lauluväljaku nõlvade najal nende tuhandetega kaasa, vot selline olengi...arvutasin just eesti kroone eurodesse ja neid omakorda randidesse, issver, no ei ole just lihtne tekitada endale eelarvet, et mis millele kulub ja kui palju, kui sul pole õrna oidugi sellest, mis hinnad kusagil maailma otsas parasjagu lettidelt vastu vaatavad...no pole hullu...eesti pank annab vähemalt kursi ette ja eks siis ise kalkuleerin...

The autumn has arrived in Estonia, congratulation to all who saw it in advance and are trying to escape from here, i am one of them, great...i had my last working day today, it's not actually in my mind yet but i guess it doesn't have to be this way, i'll take it easy...the next days i'll be enjoying myself being an estonian, the Estonian Dance and Song Celebrations have started...wolaa...the last hour of this late night i have calculated my budget for africa, so i've been counting my money into estonian kroons, into euros and finally into rands, uhhh... i truely feel the days are getting closer and closer...
mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm...

Monday, June 25, 2007

sabaga tähed...

jaanid läbi, tulid äkki ja lahkusid niisama äkilise rütmiga...tehtud...meil oli tuli oma aias ja muusika oli meil...midagi muud ei olnudki vaja... unenäos langesid tähed, võiks kohe jälle silmad kinni panna...mhhh...
eelmine nädal oli tormiline...loomaaed, vargamäe, lasnamäe, pääsküla, Stella kontsert Nukuteatri sisehoovis, Lelle...

the summer celebrations are over, they came so suddenly and with this same sudden moment they left again...next jaanipäev next year:) we had everything we needed...the fire in our own garden and the music and all the games we played til very late at night...
Last week was absolutely crazy...the zoo, vargamäe with the performance, you should have seen the nature, uhh...Stella concert which shaked our souls with the different vibe...nice...
three more weeks and i'll fly to Frankfurt...and then i'll be in the hands of my fortune:)

Tuesday, June 19, 2007

jambo, jambo, habari gani?


Wohaa! starting the day with the feeling of "wohaa" once again. Many things have happened between the time here and there. I am breathing again... all the struggles in- and outside of me have disappeared into the deep state of mind and to be honest i don't feel like touching them at this very moment.
The time in Kostelecke Horky....mhmmm...i am having hard times to really be back in Estonia but there is not much left til i leave again and it kicks my enthusiasm...just need to dream more and i believe i have all the resources in my world to make everything come true...can you see how much power there is, ah:):):)?
Anyway, thank you Jim for your words, this is, i would say, a couragement...i'll let you and Külli know what is really happening down there:)
For the Glen-people, uhh, GRAZIAS!!!

Tuesday, May 22, 2007

kollasinivalge

siin pildi peal on pisike õnn aga suure naeratusega...tulin nädalavahetusel maalt...

kolm kollast täheraasu
neli sinivalget pilvepaksu
mina olen muutumas kollasinivalgeks...

in the picture you can see the piece of my happiness...spring in here...

Monday, May 14, 2007

sinililled

ma ikka vahepeal pean midagi kirjutama, et näpud rooste ei läheks, sest aafrikas on energia kriis ja ega ma seal väga kaua arvuti taga istuda ei saa...nii vähemalt kirjutas mulle üks sõber Ghanast, ega Cape Townis midagi kardinaalselt teistmoodi pole...ja ongi hea, sest eks ma üsna pakku tahaksin peitu minna ja elada pisut väiksemate võimalustega...olla lihtsalt...
ma valmistun vaikselt, tööl tõmban otsad kokku...jube imelik on sahtiltes sobrata ja nn.koristada...pean ikka kõik paberid üle vaatama ja üleliigsest lahti saama ja arvutis dokumentide süstematiseerimisega tegelema, ja ongi kõik, ükspäev tõusen ma hommikul üles ja ei suundu Kahu tn.4...

i'm still trying to write as often as possible so to be quick in africa as the possibilities to use the internet can be a bit lessened...but this is exactly what i need to be honest, a world without the technology and people running around to work, meetings etc. etc...wish it'd be very simple for a short time at least...
I'm prepearing myself to leave my job, just one more project and then it's time to collect all my papers i need after leaving and so on...it's strange to wake up one morning and not go to Kahu str.4...

Saturday, April 28, 2007

külm on

suvi kadus kui silmapilk...hammustasin ta küljest imeväikse tüki neljapäeval kui ojos de brujo tuli ja hinge kauniks laulis, oi küll oli palav:) http://www.ojosdebrujo.com/diario/2007/04/27/tallinn-estonia
peale kontserti olin avastanud, et minu ema, kes uinub tavaliselt a kella 21 paiku igal õhtul, oli mulle helistanud enne südaööd...ja ta ütles: sõda on lahti! eeldasin, et ta pisut liialdab, et ehk on lihtsalt linnas arusaamatused, aga võta näpust...
täna istusin estonia kontserdisaalis ja kuulasin kuidas marcos valle musitseerib, nii magusalt ja uneliselt, et pean piinlikkusega tunnistama, et istudes tagareas (peaaegu) tuli uni ikka peale küll...ja minu sõber maris tahtis sellest hetkest veel flash!foto teha...aitäh sõber:) hea et virgusin hetk enne... aafrikast niipalju siis, et ilmselt sõidan juuli lõpupoole...mmmmmmmmmmm....on aeg...

the cold days are back but there was at least one night then ojos de brujo came and warmed up our heart with their music...see the photos, i'm there:) just the moment after the concert in Rock Cafe we found out that the rioting in the streets had started and it's no longer safe to just to have a walk in old town late at night...well, there is much to say but it's not exactly this place to have this discussion now...
me and maris, we went to marcos valle concert today...it was lovely but just a bit somnific and i almost fell asleep....i feel embarrassed, really:) but it's a compliment anyway, so no stress ah...
anywayzzzz, africa will happen most likely in the end of july, til so far i'll just prepare my soul...

Wednesday, April 25, 2007

rainy afternoon

ma naaldun vaikselt oma unistuste külge, mis viivad mind järjest kaugemale kodurannikust...üsna raske on hetkel tavategevusi läbi viia, töö ja pere ja sõbrad ja ülejäänu mind ümbritsev kuidagi kaugeneb, mitte ei vähene tähtsuse mõttes, aga randuvad nats minust eemal...ma arvan...ma olen viimastel päevadel end kõvasti kokku võtnud ja olulisi rääkimisi läbi teinud seoses tulevikuplaanidega...vahel võtab kurgu ikka kibedaks ja silmad lähevad vett täis...pffff...aga see selleks....pigem on ees rõõmsad päevad...lisan siia siis uue perepildi, GLEN tulnukad, veel puutamata...

For my english-speaking friends...just a short summary...i'm taking serious decisions due to the fact that i'm leaving to Africa and sometimes they are not so easy to handle but i'm giving the most what i can...the days in our first preparation seminar in Germany were incredible...i'm full of new energy to spend here and there...so be aware of me:) in this picture you can see the girl-power conquering South-Africa this summer...viva....

Saturday, March 24, 2007

esimene hingetõmme

nüüd see siis juhtus...ma olen siin...ja ma tahan teile kõigile edastada kõike neid tundmusi, mis mind maailma avastades õhkama panevad...

i'm here now...uhh...will need to use kind of bilinguistic way bacause of many reasons... anyway, all my first writings are not meant to conquer your hearts:) but as long as i step into south-african shores, or somewhere else which will shake my thoughts, be ready...